ERR Riias: ÜRO ränderaamistikust eemale jäänud Läti 2016. aastal seda toetas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Kuigi Läti ei liitunud esmaspäeval Marrakechis heaks kiidetud ÜRO rändeleppega, siis 2016. aastal avaldas riigi president toetust ühise raamistiku väljatöötamisele.

Marokos Marrakechis kiideti ÜRO konverentsil esmaspäeval heaks maailmas ja Eestiski poleemikat tekitanud ränderaamistik. ÜRO peasekretär rõhutas, et see dokument ei ole õiguslikult siduv, kuid kõik riigid ei ole soovinud ennast sellega sisuda. Teiste hulgas Läti, vahendas "Välisilm".

Ränderaamistik pole Lätis eriline arutlusteema olnud. Lahkuv valitsus võinuks teemat arutada palju varem, kuid seda ei tehtud. Parlamenti väitlemiseks sattus see teema siis, kui üle kümne saadiku esitas ränderaamistiku vastase deklaratsiooni. Siis ütles ka lahkuv valitsus, et las parlament otsustab. Ei pea- ega välisminister tol päeval seimis kohal polnud.

Enne parlamendihääletust küsis mitu seimi liiget, miks selle raamistiku ja mõjude kohta on nii vähe teada.

Välisministeeriumi esindaja vaidles sellele vastu, öeldes, et Läti on ÜRO seisukoha väljatöötamise poolt olnud juba 2016. aastal, mil toimunud ÜRO foorumil leiti, et ränderaamistik tuleks välja töötada. Siis ei öelnud Lätis "ei" ei president, parlament ega valitsuski.

"ÜRO foorumil kiideti üksmeelselt heaks New Yorgi deklaratsioon põgenike ja migrantide kohta. Seal nähti ette töötada välja ühine ränderaamistik. Läti oli foorumil esindatud presidendi tasemel. Riigipea osales, toetas ja kinnitas oma kõnes Läti soovi töötada koos teiste ÜRO liikmesriikide ja osapooltega, et kindlustada paremat kontrolli rahvusvahelise migratsiooni üle," ütles Läti välisministeeriumi parlamendisekretär Zanda Kalnina-Lukaševica.

Ränderaamistikku arutades tekkis Läti parlamendi uues koosseisus mitmel korral päris terav vaidlus - kumb on olulisem, kas rahvusriigi rahvuslikud huvid või rahvusvaheline koostöö ja mida teha siis, kui need ei kattu.

"On küsimusi, mida ÜRO ränderaamistik üldse ei käsitle. Näiteks see, kuidas vastuvõttev rahvas saab hoida oma kultuuri, tavasid ja turvalisust, mis on ju kohalikul tasandil vaadatuna eriti tähtsad küsimused," kommenteeris Läti seimi liige, Rahvuslaste Ühendusse kuuluv Janis Dombrava.

"ÜRO ränderaamistik ei vähenda riikide õigust oma migratsiooni- ja piiripoliitikale. Migratsioon peab olema reguleeritud ja turvaline, mitte isetekkeline," ütles Arengule/Poolt! faktsiooni liige seimis Inese Voika.

"Dokument on erakordselt vastuoluline, õiguslikult ebapädev ja sisuliselt Läti rahvale hukatuslik," märkis Rahvuslaste Ühendusse kuuluv seimi liige Aleksandrs Kiršteins.

"On rõõm, et Lätil õnnestus hääletada ÜRO ränderaamistiku vastu ja Läti sellega ei ühine. Oleme koos Poola, Austraalia, Austria, Ameerika, Iisraeli ja teiste riikidega, kes samuti ei liitu selle raamistikuga. See on väga tähtis otsus, millega Läti näitab, et me ei soovi massiimigratsiooni Läti suunas," ütles Janis Dombrava.

On parlamendi liikmeid, kelle arvates tuleb ränderaamistiku vastu olek bumerangina Lätti tagasi, mõjutades välismaal elavaid lätlasi endid.

"Meie huvid on päris suured, arvestades meie demograafilist olukorda. Peame kontrollima migratsiooni. Samas on ka meie enda inimesed migrandid paljudes teistes riikides. Meile on hädavajalik koostöö, lahendamaks tulevikus nende probleeme. Välisministeerium on väga raskes olukorras. Mitteosalemine globaalsete migratsiooniprobleemide lahendamises kasuks ei tule. Kuid praegu on meil seimi seisukoht, mille kohaselt peame jääma rahvusvahelisest koostööst neis küsimustes eemale," rääkis Arengule/Poolt! fraktsiooni liige, seimi Euroopa asjade komisjoni esimes Vita Anda Terauda.

Läti seimi arutelusid kuulates tundus, justkui arvustaks iga kõneleja mingit erinevat dokumenti, mitte üht ränderaamistikku. Ühed lugesid välja, et rahvusriikide otsustusõigus migratsiooniküsimuste üle satub ohtu, teised, et see dokument kohapealseid valikuid ei vähenda.

Nagu deklaratsioonist lugeda, tuleb Läti seimi arvates migratsiooniprobleemid lahendada seal, kus need tekivad ehk Euroopa Liidu välispiiridel. Juhtumisi on aga osake sellest piirist ka lätlaste enda valvata.

 

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: