"Vaieldamatult, meile näib nii ja siin oleme teiega täiesti nõus. Arvestame sellega, et ka USA jõuab samale järeldusele," ütles Peskov vastuseks ajakirjanike küsimusele, kas Kreml ei pea Putini ja Trumpi läbirääkimisi rahvusvahelise stabiilsuse ja julgeoleku üle tähtsamaks kui kolme Ukraina kaatri ja meremeeste tagastamist. 

Vastuseks küsimusele, kas Kremli taoline seisukoht võiks kuidagi mõjutada Ukraina laevade ja meremeeste vabastamist, kostis Peskov: "Ei, Ukraina meeskonna saatust saab mõjutada juurdluse käik, samuti kohtu otsus, kui asi selleni jõuab".

USA ja Vene president pidid kohtuma detsembri algul Argentinas G20 tippkohtumisel, kuid Trump tühistas selle viimasel hetkel. Washington ütles, et kohtumine saab toimuda ainult pärast seda, kui Kertši vahejuhtum saab lahendatud.

Ühendriikide riikliku julgeoleku nõunik John Bolton kordas neljapäeval seda seisukohta. 

Kreml: USA süüdistused Butinale on alusetud

USA kohtuasi Vene kodaniku Maria Butina üle on alusetu, teatas Kreml reedel, ehkki naine oli päev varem end Ühendriikides ebaseadusliku välisagendina tegutsemises süüdi tunnistanud.

"Me peame talle esitatud süüdistusi täiesti alusetuks," ütles Kremli pressisekretär Peskov.

Vene välisministri Sergei Lavrovi sõnul on alust arvata, et Butinat peetakse kinni tingimustes, mille eesmärk on tema tahte murdmine, et ta end süüdi tunnistaks.

"Nii palju kui mina aru saan, on see süü omaksvõtmine - nagu see USA-s sageli käib - osa kokkuleppest, et saada vabaks ja võimalikult kiiresti kodumaale naasta," ütles Lavrov.

Tema sõnul teeb Venemaa teeb endiselt kõik võimaliku, et Butina võimalikult pea koju naaseks, teda võib mõista, teda piinatakse. 

"Ma mõistan seda naist, ta on rasketes oludes, juba palju-palju kuid piinatakse teda omapärasel viisil: viiakse keset ööd jalutama, katkestades vägivaldselt ta une, paigutatakse kartsa, noh ja palju muud," ütles Lavrov ajakirjanikele Bakuus.

Butina on esimene venelane, kes on mõistetud süüdi mitmes teos, mis on seotud Moskva sekkumisega 2016. aasta USA presidendivalimistesse. Pärast kohtuotsuse langetamist saadetakse ta tõenäoliselt Venemaale välja.

Prokuröride väitel käivitas Butina 2015. aasta märtsis plaani luua sidemed Vabariikliku Partiga, et mõjutada USA välispoliitikat.

Ta tegutses käsikäes ameeriklasest elukaaslase, aktiivse vabariiklase ja riikliku relvaühingu liikme Paul Ericksoniga. Tänu kõrgetele kontaktidele pääses Butina ligi vabariiklaste võimuladvikule.

Vandenõu taga oli Vene presidendi Vladimir Putini liitlane ja Vene keskpanga asepresident Aleksander Toršin, kes ka plaani rahastas.

Butina võeti Washingtonis kinni tänavu 15. juulil enne USA presidendi Donald Trumpi ja Vene riigipea Vladimir Putini kohtumist Helsingis.

Ta tunnistas neljapäeval end süüdi USA justiitsministeeriumis välisagendina registreerimata jätmises. See on süüdistus, mida kasutatakse sageli välisriikide spioonide puhul. Ei ole tõendeid, et Butina oleks töötanud mõne Vene luureagentuuri heaks.

Butina jääb Ühendriikides vahi alla, kuni kohus talle karistuse määrab. Tõenäoliselt juhtub see veebruaris või veel hiljem.

Vene diplomaat kahtleb START-leppe pikendamises

Väljavaated strateegilise relvastuse piiramise lepingu (START) pikendamiseks 2021. aasta järgsesse aega kahtlased, ütles Vene saadik Washingtonis kindral Anatoli Antonov.

"Kahjuks pean tõdema, et INF-leppe ümber kujunenud olukorras on väljavaated pikendada START-i 2021. aastast edasi kahtluse alla sattunud. Selle ere näide on USA staabiülemate ühendkomitee esimehe Joseph Dunfordi äsjane avaldus, põhimõtteliselt sidus ta START-i saatuse INF-iga," ütles Antonov usutluses ajalehele Rossiiskaja Gazeta.

Antonovi sõnutsi, "on START leping, mida paljud nimetavad desarmeerimise ja läbirääkimiste praktika "kullastandardiks". Selle kadumise puhul ei takista riikide strateegiliste ründrelvastuse suurendamist enam miski. See on otsetee kontrollimatu võidurelvastumise poole".

"Sellist sündmuste arengut ei tohi lubada, sest see küsimus ei puuduta üksi Vene ja USA julgeolekut, vaid ka rahvusvahelist kogukonda. Nii palju, kui mina tean, menetlevad Ühendriigid endiselt oma lähenemist sellele küsimusele. Tahaks loota, et mõistus võidab," märkis Vene suursaadik.

2011. aasta veebruaris jõustunud START III näeb ette kasutusvalmis tuumalõhkepeade arvu vähendamise 1550-le, tuumalaengu kandjate (mandritevahelised ballistilised raketid ning pommitajatel ja allveelaevadel asuvad ballistilised raketid) arvu kärpimist 700-le.

INF-lepe keelab 500-5500-kilomeetrise tegevusraadiusega tiibrakettide, samuti raketi stardiseadeldiste ja tugivarustuse tootmise ja katsetamise. 

USA teatel rikub INF-lepingut Vene maismaal baseeruv tiibrakett Novator 9M729, NATO koodnimetusega SSC-8. Washingtoni väitel annaks see Moskvale võime anda Euroopale tuumalöök sisuliselt eelhoiatuseta.

Moskva: Venezuelasse lennanud pommitajad olid tuumarelvadeta

Vene välisministeerium lükkas reedel ümber Ameerika Riikide Organisatsiooni (OAS) avalduse, et Venezuelasse lennanud kaks Vene tuumapommitajat Tu-160 võisid kanda tuumarelvi.

"Venemaa täidab rangelt ja täielikult endale võetud kohustusi Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas tuumarelva keelamise (Tlatelolco) lepingu 2. lisaprotokolli, milles on sätestatud juriidilised tagatised, mis välistavad Venemaa tuumarelvaga ähvardused või selle kasutamise piirkonna riikide suhtes," teatas Vene välisametkond. 

"Vene strateegiliste pommitajate lend Venezuelasse ei riku nimetatud lepingut kuigivõrd," lisati kommentaaris. 

Selles väljendatakse kahetsust, et "Ameerika Riikide Organisatsiooni juhtkond kasutab oma seisundit Venemaa Ladina-Ameerika poliitika suhtes väljamõeldud valeteabe levitamiseks kurikuulsa #highlylikely stiilis", ning süüdistatakse organisatsiooni umbusu tekitamises Vene-Ladina-Ameerika suhetes.

Vene kaitseministeeriumi teatel valmistuvad strateegilised pommitajad naasma lähtelennuväljadele. 

Venemaa saatis esmaspäeval Venezuelasse umbes 100 sõjaväelast ja kaks strateegilist pommitajat Tu-160.

OAS-i peasekretariaat teatas kolmapäeval avalduses, et suhtub "sügavaima murega" Caracasest tulevatesse teadetesse "võimaluse kohta, et riigi territooriumil on tuumarelva kandevõimega Vene lennukid".

OAS nimetas missiooni "Venezuela suveräänsusele kahjulikuks" ja lisas, et see rikub Lõuna-Ameerika riigi põhiseadust, sest sammul puudub rahvusassamblee heakskiit.