Eesti ettevõtjad peavad leppeta Brexitit suureks ohuks ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Suurbitannias tegutsevaid Eesti ettevõtteid häirib Brexiti eel eeskätt selgusetus ja suurimaks ohuks peavad nad Euroopa Liidust leppeta lahkumist. Samas ei ole Suurbritannia mõju Eesti majandusele tervikuna väga suur.

Aasta eest Londonisse laienenenud finantstehnoloogia ettevõtte Fiteki juhi Mait Sooaru sõnul oleks Eesti ettevõtjatele halvim, kui Suurbritannia lahkuks Euroopa Liidust ilma leppeta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui peaks toimuma ilma leppeta, selline kaootiline väljumine, siis sellest, mismoodi see reaalselt toimuma hakkab, kuidas see juhtub, ei tea keegi mitte midagi," tõdes Sooaru.

Üks suurem takistus Eesti ettevõtlusele Suurbritannias oleks inimeste vaba liikumise piiramine, mis on Euroopa Liidu kodanike õiguste üks nurgakividest.

"Kui sellele peaks tulema rohkem takistusi või seal viibimisele - meie töötajad peavad viibima Suurbritannias pikemat aega - /.../, siis see mõjutab kindlasti meie ettevõtet," ütles Sooaru.

Suurfirmaks kasvanud teise finantstehnoloogia ettevõtte Monese peakontor asub Londonis. Et ettevõte edasi tegutseda saaks, hankis Monese Euroopa Liitu eraldi tegevusloa.

"Suurbritannias tegutsevaid Eesti ettevõtjad mõjutab see üsna suurel määral. Monese /.../ on rahvusvahelise haardega ja meile mõjub see sedapidi, et me peame Euroopas ehk Suurbritanniast väljaspool endale lisalitsensi leidma ja tekitama. Meie jaoks ikkagi London jääb maailma üheks finantskeskuseks, seal on väga hea regulaator /.../ ja küsimus, kas viia peakontor ära, ei ole kordagi meile pähe tulnud," rääkis Monese asutaja ja tegevjuht Norris Koppel.

Ühendkuningriik on Eesti kaubanduspartnerite seas olnud esimese kümne lõpus või teise alguses, seetõttu pole Brexiti mõju Eesti majandusele tervikuna märkmisväärne.

"Praegu on Suurbritannia osakaal kaupade ekspordis umbes kolm protsenti ja teenuste eksport umbes viis protsenti. Kaupade juures mõjutaks see kõige enam puidutooteid ja mööblit. Teenuste osas oleks ilmselt transporditeenused, IKT ja fiantsteenused. Kogumõju oleks kaupadele 0,2 protsenti ja teenustele ka suurusjärgus 0, 2 protsenti SKT-st," selgitas Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuid sedagi juhul kui Brexiti-lepet ei suudeta sõlmida ja Euroopa hakkab saareriigiga suhtlema WTO reeglite järgi, mis toob kaasa tollimaksud ja piirangud teenustele. Mertsina ütles, et kui leping sõlmitakse, sarnaneks see vabakaubanduslepinguga ja Brexiti mõju oleks siis Eestile olematu.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: