May ei välista Brexiti tähtaja edasilükkamist ({{commentsTotal}})

{{1547478420000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

Briti peaminister Theresa May ütles esmaspäeval peetud kõnes, et ta ei välista Euroopa Liidu lepingu 50 artikli pikendamist ehk EL-ist lahkumise tähtaja edasilükkamist, sest tema sooviks on tagada, et Ühendkuningriik lahkuks liidust sujuvalt ja korrapäraelt.

Teisipäeval leiab Briti parlamendis aset kauaoodatud hääletus May poolt EL-iga sõlmitud lahkumisleppe üle. Esmaspäeval teatasid EL-i juhid - Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk - Mayle saadetud kirjas, et nende lubadusel mitte kasutada Brexiti-leppes sätestatud Iiri kaitsemeetme klauslit Ühendkuningriigi hoidmiseks EL-is on "õiguslik jõud", vahendasid Guardian ja BBC.

Tusk, kes esindab Brüsselis EL-i liikmesriikide liidreid, ütles kirjas Mayle, et kui niinimetatud Iiri kaitsekorra klausel peaks kasutusele minema, siis jõustatakse seda ajutiselt. "Selles kontekstis saab öelda, et Euroopa Ülemkogu järeldustel on õigusjõud... Need võivad kohustada EL-i kõige pühalikumal viisil," märkis ta.

May aga pidas esmaspäeval Stoke-on-Trentis kõne, milles üritas veel kord veenda rahvasaadikuid oma Brexiti-plaani toetama.

Ta lausus, et kuigi ta ise usub, et EL-ist lahkumisega ei peaks viivitama, ei välista ta võimalust, et 29. märtsiks sätestatud liidust lahkumise tähtaega võib edasi lükata. Meedia teatel on ametnikud viimasel ajal arutanud võimaluse üle lükata Brexiti tähtaeg käesoleva aasta juulisse.

Samas rõhutas ta taas kord, et ei pea vajalikuks uue Brexiti-referendumi korraldamist, mida on viimasel ajal soovinud üha rohkem inimesi ja poliitilisi liikumisi.

"Meil on Briti rahva poolt antud juhised lahkuda [EL-ist] ja meie kohuseks on seda täide viia, kuid ma soovin seda teha viisil, mis oleks sujuv ja korrapärane ning kaitseks töökohti ja julgeolekut," rääkis peaminister linnas, kus 2016. aasta referendumi ajal oli rohkelt EL-is lahkumise toetajaid.

May selgitas, et keegi pole suutnud välja käia mingit alternatiivset Brexiti-plaani ning leppeta lahkumine kätkeb endas mitmeid ohtusid. "Ilma leppeta ei oleks meil üleminekuperioodi, ei oleks julgeolekukoostööd, ei oleks tagatisi välismaal elavatele Briti kodanikele, ei oleks kindlust ettevõtetele ja töötajatele siin Stoke'is ja mujal Ühendkuningriigis ning see tooks kaas igapäevaelu muutusi Põhja-Iirimaal, mis ohustaksid Ühendkuningriigi tulevikku."

"Ilma Brexitita aga riskiksime me demokraatliku protsessi õõnestamisega," lisas ta.

Stoke-on-Trentist läks May taas Westminsterisse, et teha avaldus alamkojale, kus algab taas debatt tema Brexiti-leppe teemal. Ka parlamendi ees tehtud avalduses märkis May, et tema meelest ei peaks Brexiti tähtaega edasi lükkama.

Parlament hääletab May plaani üle teisipäeval

Brexiti-leppe hääletus pidi algselt toimuma juba detsembris, kuid May valitsus lükkas selle edasi kartuses, et see hääletatakse maha. Samas pole olukord praeguseks palju muutunud ning prognooside kohaselt lükkab parlament selle teisipäevasel hääletusel tagasi. Leppel on nimelt ohtralt vastaseid nii Brexiti toetajate kui ka vastaste seas.

Juhul, kui May lepe maha hääletatakse, on edasised arengud üsna prognoosimatud, sest EL on teatanud, et mingi muu leppe üle pole enam plaanis läbi rääkima hakata. Briti parlamendis pole aga rahvasaadikute enamust taga ühelgi alternatiivsel plaanil - ei teisel referendumil, uutel valimistel, mingil teisel leppel ega ammugi mitte leppeta lahkumisel. Praktikas aga suureneb iga päevaga võimalus, et 29. märtsil tuleb Ühendkuningriigil EL-ist just nimelt ilma mingi leppeta lahkuda. Kui just ei lepita kokku Brexiti-protsessi pikendamises.

Pärast teisipäevast hääletust - kui lepe maha hääletatakse - saab peaminister May kolm tööpäeva, et tulla välja mingi "plaaniga B".

Millised võimalused on teisel referendumil?

Parteideülene grupp Brexiti-vastaseid rahvasaadikuid on juba esitanud eelnõu, millega kutsutaks esile teine referendum EL-i kuulumise asjus. Eelnõu kohaselt tuleks rahvalt küsida, kas nad soovivad EL-ist lahkuda peaminister May Brexiti-leppe alusel või soovivad nad hoopis EL-i liikmeks jäämist.

Võimaliku teise referendumi eelduseks on kindlasti ka Brexiti tähtaja edasi lükkamine 29. märtsist hilisemale kuupäevale.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: