Briti parlament pidas tulist arvamuste vahetust terve nädala ja andis ninanipsu ka Mayle, nentis saade "Välisilm".

"Kui valitsus ei suuda parlamendis saada toetust kõige tähtsamal seaduseelnõule, siis tuleb võimalikult vara korraldada üldvalimised. Valitsus, mis ei suuda oma tööd alamkojas kaitsta, ei ole valitsus. See on kaotanud oma mandaadi, mistõttu peab ta riigilt küsima uue," teatas Tööpartei liider Jeremy Corbyn.

"Esitame valitsuse umbusaldusavalduse siis, kui tahame, kuid see on peagi. Ärge selle pärast muretsege," kinnitas Corbyn BBC-ile.

"Me ei saa enam eeldada, et leppe tagasilükkamisel tuleb pehmemates toonides Brexit. Leppe tagasilükkamisega suureneb risk Brexiti halvatuseks. Kui see juhtub, siis ei tea keegi, mis edasi tuleb. Inimesed muretsevad, et me ei täida nende referendumi otsust," kommenteeris konservatiivist välisminister Jeremy Hunt.

"Loodan, et saame kokkuleppe Euroopa Liidust lahkumiseks, mis põhjustab kõige väiksema lõhenemise majanduslikus mõttes. Leppeta lahkumine on üleelatav, aga see oleks meie majanduse jaoks problemaatiline. Palju parem oleks briti rahva tahte elluviimine viisil, mis tekitab meie majandusele kõige vähem kahju," lausus kaubandusminister Liam Fox.

Peaminister Theresa May sai parlamendi hääletustel kaks hoopi, millest üks sunnib teda esitama teist kava juba kolm päeva pärast esimese hääletuse läbikukkumist. Algselt oli lahkumisseaduses kirjas, et peaminister teeb kolme nädala jooksul avalduse ja siis korraldab uue hääletuse seitsme istungipäeva jooksul, nüüd aga lühenes see aeg kolmele päevale.

"Kui parlamendi koda kiidab homme leppe heaks, siis on meil ligi kaks aastat, et lõpetada läbirääkimiste järgmine faas. Loomulikult on meil võimalus rakendamiseks mõeldud aega vajaduse korral pikendada, aasta või kahe võrra. Kõikidele saadikutele ütlen ma seda, et ükskõik, kuidas te varem otsustasite, vaadake 24 tunniga see lepe uuesti läbi. Ei, see pole perfektne, ja jah, see on kompromiss," teatas peaminister May esmaspäeval.

Professor: lihtsaid lahendusi ei tule

Londoni ülikooli kolledži professor Rainer Kattel kommenteeris, et kõige huvitavam on Brexiti-vaidluse juures olnud see, et tegemist ei ole parteidevahelise vaidlusega, vaid erimeelsusi on nii leiboristide kui ka konservatiivide endi sees.

See näitab tema hinnangul, et Brexiti küsimuses on kokku saanud sügavamad probleemid.

"Nii iseriikluse, rahvusriikluse kui ka ilmselt kapitalismi ja selle olemuse ümber käib väga põhimõtteline võitlus, mis selles Brexiti-küsimuses lihtsalt väljendub. Ja ma arvan, et see on kindlasti huvitav ühest küljest, aga see kindlasti ka annab meile märku, et lihtsaid lahendusi siin ei tulegi," rääkis ta "Välisilmale".

Kattel kinnitas, et nii poliitikud kui ka tavainimesed on ilmselt äraootaval seisukohal, kas ja millisel kujul Brexit tuleb. Samas on ta kindel, et Brexit ühel või teisel moel ikkagi tuleb, kuid ilmselt küsib Suurbritannia Euroopa Liidult ajapikendust.

Kadri Liik: Suurbritannia ei mõelnud mitte midagi läbi

Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Kadri Liik ütles "Välisilmale" antud intervjuus, et Londonis kohapeal paistab Brexiti senine protsess masendavam kui mujalt vaadates.

"Minu jaoks on ikkagi šokeeriv, et üks arenenud Lääne demokraatia suudab langeda sellisesse grotesksesse farssi, jõuda riigimehelikkuse täieliku kokkukukkumiseni. Ja ma ei pea siin silmas seda, et Suurbritannia hääletas Brexiti poolt. Ma arvan, et igal riigil peaks olema õigus ja võimalus Euroopa Liidust lahkuda, kui nad reaalselt seda tahavad ja mõtlevad enda jaoks läbi, mida see endaga kaasa toob ja kas see kõik on seda väärt," selgitas Liik.

Ta lisas, et Suurbritannias ei mõelnud aga keegi mitte midagi enne referendumilubaduse andmist läbi.

"Siis, kui see tuli, ei osanud mitte keegi mitte midagi teha. Inimesed on selleks täiesti ettevalmistamata ja see paneb oma pitseri ka läbirääkimistele, sest kui Suurbritannia ei tea, miks ta lahkub, siis ta ka ei tea, mis on talle tähtsam, vähemtähtis, kus võiksid olla kompromissikohad läbirääkimistel. Selle tõttu on nende n-ö punased jooned olnud kõik väga ebasisulised, aga väga jäigad. Ja kõik need kaks aastat ongi läinud suures osas selle peale, et Suurbritannia jõuaks mingile kokkuleppele reaalsusega ja püüaks luua mingit sisemist konsensust. Seda viimast ei ole meil tänaseni," rääkis Liik.

Tema ei usu, et Briti parlament teisipäeval peaminister May leppe heaks kiidab. Samas tunnistas ta, et Suurbritannia teeb praegu palju tööd selleks, et leppeta Brexitit vältida, sest see oleks riigi jaoks katastroof.

Liigi hinnangul oleks kõige ausam uue referendumi korraldamine. "Sest seda konkreetset kokkulepet, mis praegu on saavutatud, ei ole ju keegi heaks kiitnud. Aga mäletatavasti ka, kui meie Euroopa Liitu astusime, siis me ju hääletasime, kui oli konkreetne kokkulepe olemas ja me teadsime täpselt, mida see tähendab. Mõnes mõttes oleks aus seda teha. Aga ma saan ka aru, miks inimesed seda kardavad, sest, tõesti, kui sa saad 52-48 jäämise poolt, siis on lõhestatud riik aastakümneteks ja väga pettunud inimesed," rääkis Liik.