Leppe poolt hääletas 650-liikmelises alamkojas 202 rahvasaadikut, vastaseid oli 432. Tegemist on ametis oleva valitsuse ettepaneku suurima mahahääletamisega Briti parlamendis kaasajal. Oma valitsuse tehtud ettepaneku vastu hääletas 118 Konservatiivse partei saadikut.

Tööpartei liider Jeremy Corbyn teatas kohe pärast hääletustulemuse selgumist, et on esitanud umbusaldusavalduse May vastu, mille üle hakkab parlament arutlema kolmapäeval. Umbusaldushääletus peaks praeguste plaanide kohaselt toimuma kolmapäeval Eesti aja järgi kell 21.

Samas on vähetõenäoline, et Corbyni umbusaldusalgatus piisavalt hääli kogub, sest ka May kriitikutest konservatiividel pole mingit huvi oma valitsuse umbusaldamisega leiboristidele võimalust anda. Konservatiivide valitsusele parlamendienamust pakkuvad Põhja-Iirimaa unionistid jõudsid juba teatada, et nad hääletavad May valitsuse umbusaldamise vastu.

May omakorda teatas, et valitsus võtab parlamendi seisukohta arvesse, kuid märkis, et hääletustulemus ei ütle paraku midagi selle kohta, mida peaks edasi tegema.

Hääletustulemus tekitab ohtralt teadmatust Brexiti protsessi edasise suuna asjus, suurimaks ohuks peavad nii poliitikud kui ka analüütikud võimalust, et Ühendkuningriik lahkub 29. märtsil EL-ist ilma igasuguse leppeta. Seetõttu kutsusid paljud rahvasaadikud kiiremas korras Brexiti tähtaega edasi lükkama.

Peaminister Mayl on aega kolm tööpäeva, et mingi alternatiivse plaaniga alamkoja ette tulla, kirjutavad Politico, Guardian ja BBC.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus Suurbritanniat aga üles oma edasistest seisukohtadest võimalikult kiiresti teada andma.

Otseülekanne Briti parlamendist, mis hiljem muutus täismahus videoks: 

TAUST

May kaitses enne hääletust oma leppekavandit

Peaminister May kordas hääletuse eel peetud kõnes, et mingit paremat lepet Brüsselist pole saada, sest EL ei hakka uuesti läbi rääkima.

Leiboristide juhi Jeremy Corbyni üleskutset erakorralisteks valimisteks kommenteerides teatas May, et praegu on küsimus selles, mis on kasulik Suurbritanniale, mitte Tööparteile. Samuti märkis ta, et pärast valimisi oleks Suurbritannia silmitsi ikkagi samade valikutega.

Teise referendumi korraldamist iseloomustas ta väitega, et rahvas sai selles küsimuses oma seisukohta väljendada 2017. aasta valimiste ajal liberaaldemokraatide poolt hääletades, kuid uut referendumit ja EL-i jäämist toetanud erakonda toetas siis vaid seitse protsenti valijatest.

Lisaks tuletas peaminister meelde, et parlament toetas omal ajal ülekaalukalt nii Brexiti referendumi korraldamist. Referendumil osales palju inimesi ja tulemus oli selge, sõnas May ja lisas, et ka 50. artikli algatamist ehk Brexiti protsessi alustamist toetas parlament selgelt.

Seega on May sõnul tema kohuseks järgida Suurbritannia rahva demokraatlikult väljendatud tahet ja teine referendum ainult suurendaks lõhestumist. Samuti polevat tema sõnul konsensust selles osas, mida sellel referendumil rahva käest küsida.

Samuti kinnitas May, et ta ei toeta EL-ist leppeta lahkumist. Kuigi Ühendkuningriik saaks sellega tema sõnul hakkama, oleks vale seda nimetada parimaks tulemuseks. Tema poolt välja pakutud lepe aga oleks aluseks pikaajalisele partnerlusele Euroopa Liiduga. Leppeta Brexit aga ohustaks seda ja ohustaks ka julgeolekukoostööd EL-iga.

Hääletus pidi algselt toimuma juba detsembris

Brexiti-leppe hääletus pidi algselt toimuma juba detsembris, kuid May valitsus lükkas selle edasi kartuses, et see hääletatakse maha. Samas pole olukord praeguseks palju muutunud ning prognooside kohaselt pidigi parlament selle teisipäevasel hääletusel tagasi lükkama.

Kuna May lepe maha hääletati, on edasised arengud üsna prognoosimatud, sest EL on teatanud, et mingi muu leppe üle pole enam plaanis läbi rääkima hakata. Briti parlamendis pole aga rahvasaadikute enamust taga ühelgi alternatiivsel plaanil - ei teisel referendumil, uutel valimistel, mingil teisel leppel ega ammugi mitte leppeta lahkumisel. Praktikas aga suureneb iga päevaga võimalus, et 29. märtsil tuleb Ühendkuningriigil EL-ist just nimelt ilma mingi leppeta lahkuda. Kui just ei lepita kokku Brexiti-protsessi pikendamises.

Kuigi May ise EL-i alusleppest tuleneva lahkumistähtaja - 29. märtsi - edasi lükkamist ei toeta, pole ta seda välistanud. Seda seisukohta kordas ta ka esmaspäeval tehtud avaldustes. Allikate teatel on nii EL-i kui ka Briti ametnikud arutanud Brexiti tähtaja pikendamist juba pikemat aega.

Mis kell hääletus toimus?

Peamine May lepet puudutav hääletus alamkojas algas Eesti aja järgi kell 21.27.

Varem peeti tõenäoliseks, et enne peamist hääletust leiab aset teisigi hääletusi, mis puudutavad valitsuse plaani kohta käivaid muudatusettepanekuid. Spiiker John Bercow' kiitis heaks nelja muudatusettepaneku üle hääletamise. Neli ettepanekut puudutasid peamiselt tolliliitu ja Põhja-Iirimaa piiri küsimust, teise referendumi korraldamist pakkuv eelnõu hääletamisele ei lähe. Lõpuks võtsid algatajad kolm muudatusettepanekut tagasi, mis tähendab, et enne põhihääletust oli ainult üks hääletus, mida ei saatnud edu.

Osa muudatusettepanekuid olid sisuliselt sellised, mis oleksid võinud muuta peamise hääletuse senisel kujul hoopis teistsuguseks. Muuhulgas pakuti hääletusele ka leiborist Hilary Benni ettepanekut, millega oleks korraga lükatud tagasi May lepe ja samal ajal välistatud võimalus, et Ühendkuningriik lahkub EL-ist leppeta.

Mis oleks juhtunud, kui rahvasaadikud oleks May lepet ikkagi toetanud?

Kui peaks aset leidma üllatus ning May Brexiti-lepe heaks kiidetakse, tähendaks see seda, et leppekavandi teekond parlamendis on sisuliselt läbi saanud. Ülemkoda ehk lordide koda saab selle üle ainult debateerida, mitte aga hääletada. Kui ratifitseerimisprotsess Suurbritannias on läbi saanud, peab ka Euroopa Parlament selle heaks kiitma, mis on omakorda tõenäoline.

Ehk kui need tingimused on täidetud, hakkab lahkumislepe kehtima 29. märtsist ning automaatselt hakkab kestma lahkumisleppest tulenev 21 kuu pikkune üleminekuperiood, mida saab pikendada paari aastani.

Mis edasi?

May valitsuse leppekavandi tagasilükkamine parlamendi poolt tekitab palju teadmatust ja ebastabiilsust.

May peab uue plaaniga rahvasaadikute ette tulema kolme tööpäeva järel, mis sisuliselt tähendab järgmise nädala esmaspäeva.

Peamiseks probleemiks on aga see, et Euroopa Liit on selgelt mõista andnud, et mingi uue leppe üle läbi rääkima ei hakata.

Ka May ise on rahvasaadikuid hoiatanud, et kõik, kes räägivad mingi teise lahkumisleppe sõlmimisest, ainult eksitavad avalikkust ning et tema sõlmitud lepe on parim, mis praegusel hetkel võimalik. Kriitikud on aga väitnud, et leppeta Brexitiga ähvardamine on osa May strateegiast.

Corbyni algatatud umbusaldamine ei pruugi läbi minna, ka May kriitikutest konservatiivid ei soovi leiboristidele võimalust anda

Leiboristid ja eelkõige Corbyn ise on korduvalt öelnud, et kui peaministri pakutud lahkumislepe parlamendis tagasi lükatakse, panevad nemad omakorda hääletusele May umbusaldamise. Nii ka teisipäeva õhtul tehti.

Umbusaldamise õnnestumine vajab lihthäälteenamust ning kui see teoks saab, järgneb 14 päeva pikkune periood, mil Tööpartei või ükskõik milline muu grupp rahvasaadikuid omab võimalust uue, parlamendienamust omava valitsuse moodustamiseks. Kui 14 päeva jooksul uut valitsust ei teki, tuleb korralda uued parlamendivalimised, mis oleksid May ametiajal juba teised erakorralised valimised.

Tööpartei vastu räägib aga see asjaolu, et kuigi paljud May parteikaaslased - peamiselt innukamad Brexiti-toetajad - ja valitsusele parlamendienamust pakkuvad Põhja-Iirimaa unionistid olid May Brexiti-leppe vastu, ei hakka nad samal ajal May valitsust umbusaldama, sest see annaks võimaluse leiboristidele ja tooks kaasa ilmselt Corbyni soovitud ennetähtaegsed valimised.

Corbyni enda jaoks ei pruugi ennetähtaegsed valimised samuti lihtsaks osutuda, sest hiljutise uuringu kohaselt toetab umbes 90 protsenti leiboristide valijatest EL-i liikmeks jäämist. Corbyn ise on aga endiselt toetamas enda soovitud tingimustel toimuvat Brexitit, mis asetab ta vastamisi suurema osaga parteikaaslastest rahvasaadikutest.

Corbyn teatas hääletuse eel peetud kõnes, et leiboristid hääletavad May leppekavandi vastu. Samuti teatas ta, et uued parlamendivalimised annaksid võimaluse Brexiti patiseisust välja tulla. Lisaks kutsus Corbyn EL-i üles läbirääkimisi uuesti avama, kui May lepe Briti parlamendis tagasi lükatakse.

Teine referendum?

Brexiti-protsessiga seotud probleemide tõttu on üha rohkem kõlanud uue referendumi korraldamise idee. Nii May kui ka paljud konservatiivid on olnud selle vastu väites, et see oleks eelmise referendumi tulemuse ignoreerimine ja demokraatliku protsessi õõnestamine.

Samal ajal on teise referendumi korraldamisel toetajaid nii leiboristide kui ka konservatiivide seas, täiskoosseisus toetavad seda plaani Liberaaldemokraatlik Partei ja mitmed väiksemad ning regionaalsed poliitilised jõud.

Parteideülene grupp Brexiti-vastaseid rahvasaadikuid on juba esitanud eelnõu, millega kutsutaks esile teine referendum EL-i kuulumise asjus. Eelnõu kohaselt tuleks rahvalt küsida, kas nad soovivad EL-ist lahkuda peaminister May Brexiti-leppe alusel või soovivad nad hoopis EL-i liikmeks jäämist.

Võimaliku teise referendumi eelduseks on kindlasti ka Brexiti tähtaja edasi lükkamine 29. märtsist hilisemale kuupäevale.

Brexiti-protsessi pikendamine on üha tõenäolisem ka ilma teise referendumita, sest kõik variandid, mis järgnevad May leppe tagasilükkamisele, vajaksid menetlemiseks rohkem aega, kui seda pakub tähtaeg 29. märtsil.

Brexiti tähtaja pikendamine eeldaks kõigi EL-i liikmete heakskiitu, kuid asjaolusid arvestades on see heakskiit tõenäoline. Meedias on võimalikku tähtaja pikendamist kajastades räägitud tähtaja nihutamisest käesoleva aasta juulisse.

Here's our guide to what happens if Theresa May's Brexit deal is rejected tonight. The government will have just three parliamentary working days to come back with its next steps. https://t.co/E2AVPNU0FZ pic.twitter.com/MkZInEUSDn

— BBC News Graphics (@BBCNewsGraphics) January 15, 2019

My word. 118 Tory MPs voted against their PM pic.twitter.com/Je1PWDOtaU

— Faisal Islam (@faisalislam) January 15, 2019