"Meie, koos teiste liikmesriikidega, oleme jätkuvalt veendunud, et Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline praegune kokkulepe on parim ja leppeta lahkumine tekitaks tohutu ebakindluse ja kindlasti suured kulud peamiselt Ühendkuningriigi, aga ka EL-i poolele," kommenteeris minister.

Samas lisas ta, et leppeta lahkumist ei tasu ka veel liiga tõenäoliseks pidada. "Just kaasnevate kulude ja ebakindluse pärast."

Mikser ütles, et on valmis neljapäeval informeerima valitsuskabinetti ettevalmistustest leppeta lahkumise stsenaariumiks, kuna ettevalmistused selleks on olulised.

"Lahkumislepingu puudumisel üleminekuperioodi ei tule ja Ühendkuningriik muutub kolmandaks riigiks 30. märtsil 2019. See tähendab ka seda, et Euroopa Liidu õigus Ühendkuningriigis sellest päevast enam ei kehti ning Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi suhteid hakkavad reguleerima kolmandate riikide seadusesätted. Euroopa Komisjoni koordineerimisel on ettevalmistused leppeta lahkumiseks juba mõnda aega käinud, meie esmane eesmärk on vähendada selle mõju kodanikele - inimesed ei pea kannatama poliitikute suutmatuse pärast olukorda lahendada," selgitas Mikser.

Maasikas: Briti parlamendis tagasi lükatud lepe oli parim võimalik

Välisministeeriumi Euroopa küsimuste asekantsler Matti Maasikas ütles, et praegune lepe on võimalikest parim.

"Lepe, mille parlament praegu tagasi lükkas, oli parim, mis oli võimalik nendel läbirääkimistel saavutada. See kaitses mõlema poole huve, kaitses inimeste õigusi, kes töötavad, elavad, õpivad mõlemal pool, kes tegelevad ettevõtlusega, nähes ette ka üleminekuperioodi pärast 30. märtsi," kommenteeris Maasikas teisipäeval ERR-ile.

"Nüüd muidugi on veel pisut aega 30. märtsini ja edasine on suuresti praegu Ühendkuningriigi valitsuse kätes," lisas ta. 

Ratas: parlamendi otsus on kahetsusväärne

Peaminister Jüri Ratas kirjutas sotsiaalmeedias, et Briti parlamendi otsus hääletada Euroopa Liidust väljaastumislepingu vastu on kahetsusväärne ning ei tee praegust keerulist olukorda lihtsamaks.

"Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vaheline kokkulepe liidust väljaastumiseks on parim võimalik variant praeguses keerulises olukorras ning EL on seisukohal, et seda läbirääkimisteks ei avata. Leppeta lahkumise kaasatoodav ebaselgus ja kulud on nii suured, et me ei pea seda väga tõenäoliseks," lisas ta.

Ratase sõnul jätkavad Eesti ja teised liikmesriigid ühiselt ettevalmistuste tegemist juhuks, kui Ühendkuningriik lahkub 30. märtsil EL-ist leppeta.

"Meie huvi on kaitsta oma kodanikke ning oluline on, et üleminek oleks võimalikult sujuv. Valitsuskabinet arutab sel neljapäeval ettevalmistusi leppeta lahkumise stsenaariumiks. Ka Eesti õigusakte tuleb leppeta lahkumise korral muuta, eeskätt kodanike õiguste valdkonnas."