190 miljoni eurone riigihange kõlab esmalt hiiglaslikuna, kuid ehitajad tõdevad, et kuivõrd see jaguneb aastate peale jupiti laiali, on selle mõju ehitussektorile küll hoomatav, ent mitte ennekuulmatu.

"Kui me võtame kasvõi, et Eestis rajatiste ehituse aastane maht on 900 miljoni euro kanti, ainult rajatised, jätame hooned praegu kõrvale, siis see paarkümmend-kolmkümmend-nelikümmend miljonit eurot aastas on muidugi oluline lisa, aga ei muuda seda turgu väga ikkagi ei ühele ega teisele poole," kommenteeris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige, TREV2 juhataja Sven Pertens.

Pertens kinnitab, et Eestis on kompetents ja tööjõud sellisteks töödeks ja mahtudeks olemas.

"Neid, kes projektijuhtimise korras sooviksid sellest tööst osa saada ja hankel osalevad, on kindlasti, ma arvan, kümmekond," ütles Pertens.

Ka ta oma ettevõte TREV2 plaanib hankel osaleda.

Viimane sedasorti suurhange Kagu-Eestis oli Koidula piiripunkti väljaehitamine. See avaldas märkimisväärset mõju kohalikule ettevõtlusele: ehitajad majutati nii Värska sanatooriumisse kui kõigisse piirkonna turismitaludesse, kohalikud toitlustajad said samuti püsiva sissetuleku.

"Puhkekeskustel olid sellel ajal tegelikult head majandusnäitajad, need olid pidevalt täis ja kindlus majas. Praegu on ikkagi madalhooaeg, talvehooaeg, natuke raske on [majutusasutusi] täita, aga kui see ehitusperiood käis, siis oli kindlasti see olukord palju parem," rääkis Setomaa vallavanem Raul Kudre (SDE).  

Analoogset asjade kulgu loodab vald ka idapiiri väljaehituselt, ehkki kohalikud annavad endale aru, et riigisaladuse loa nõuded võivad panna piiri ka sealsete ehitusmeeste kaasamisele.