Johann-Christian Põder. Aeg elada ja aeg surra – eutanaasiast ja inimväärikusest ({{commentsTotal}})

Bernt Notke
Bernt Notke "Surmatants".

Kas on võimalik, et kristlased toetavad eutanaasiat? Johann-Christian Põder otsib vastust.

Debatt eutanaasia ja abistatud enesetapu eetilise ja õigusliku lubatavuse üle on juba praegu andnud meie eetilisse arutelukultuuri väärt materjali. Selle üle on põhjust rõõmustada. Bioeetilisest vaatenurgast tõstaksin esile filosoof Margit Sutropi hõlmava ja tundliku probleemikaardistuse. Sutrop osutab muu hulgas, et "isegi kui jätta kõrvale religioossed põhjendused /-/ on ikka veel palju kaalutlusi, miks eutanaasiat mitte lubada".

Alljärgnevas soovin avada Sutropi vaid riivamisi viidet religioossetele põhjendustele.

Eetiline pluralism ja orienteerumiseetika

Alustuseks tuleb öelda, et nii nagu ei ole ühte ja ainust filosoofilist eetikat, ei ole ka kristliku eetika pinnalt võimalik rääkida eetikast ainsuses. Erinevad kirikud ja kristlased näevad eetilisi probleeme erinevalt. Mõnes küsimuses on ühisosa suurem, mõnes väiksem.

On neid, kes peavad sellist olukorda probleemiks. Luterlikust vaatenurgast võib aga öelda, et eetiline pluralism on mõneti isegi luterliku eetika tunnusmärk, olles seotud kristlase vabaduse ja isikliku vastutusega. Evangeelne eetika ei ole jumalikult etteantud autoritatiivne reeglistik, vaid püüd tõlgendada meie elupraktikat Jumala armastuse valguses.

See on orienteerumiseetika – elule orientiiri pakkuv eetika, mis lähtub armastuse tingimatust nõudest ja kingitusest. Avada on seda võimalik muu hulgas inimväärikuse, vastutuse ja hoolimise prisma läbi. 

Luterliku eetika vaatenurgast on usk seega alati ka väljakutse meie mõistusele, fantaasiale ja empaatiale, et me leiaksime parimaid võimalikke lahendusi. Samas tuleb mõista, et elu konflikti- ja piiriolukorrad toovad paratamatult kaasa ka vajakajäämise ja süü – eetilised konfliktid ei ole alati lõplikult ületatavad ja lahendatavad. Tihti tuleb võtta mõningane risk, valida väikseim võimalik kahju ja tunnistada oma piiratust.

Niisiis, kui kristlased näevad maailma Jumala armastuse horisondilt, peavad nad – nagu ka kõik teised – arendama eetilise otsusekujundamise metoodikat ja leidma ühises arutelus konfliktidele inimväärseid lahendusi. Seda ka olukorras, kus iga lahenduskäik tundub ebarahuldav või jäävalt konfliktne.

Aeg elada ja aeg surra – kirikute ühine hääl

Erinevatest vaatenurkadest hoolimata on Euroopa evangeelsed kirikud otsinud ühisosa elu lõpuga seotud küsimustes ja püüdnud seda panusena ühiskondlikku arutellu ka sõnastada. Järgnevas toongi välja mõned orienteerumisabi "Aeg elada ja aeg surra" (2011) põhilised mõttekäigud. See peatselt ka eesti keeles ilmuv dokument on intensiivse konsultatsiooniprotsessi tulemus, milles osalesid Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas liikmeskirikud, sh ka Eesti luterlik kirik.

Orienteerumisabi näeb eutanaasiat mitmel põhjusel väga problemaatilisena. See nähakse olevat vastuolus sügavate kristlike ja üldinimlike veendumustega, mis keelavad süütu elu võtmist ja kohustavad meid inimelu kaitsma. Ka ollakse seisukohal, et eutanaasia ei ole ühildatav meie ülesandega kaasinimest aidata ja tema eest hoolitseda.

Eutanaasiat toetavaid argumente, mis osutavad enamasti autonoomiale ja heategemisele, ei peeta seejuures eetiliselt piisavalt headeks või kaalukateks.

Dokument küsib mh kriitiliselt, kas autonoomia mõistmine vaid läbi enesemääramise ja sõltumatuse ning selle pinnalt inimväärikusega opereerimine on ikka asjakohane. Võõrandamatu inimväärikus ei tulene selliselt mõistetud autonoomiast või teovõimest, vaid on ka inimesel, kes on abitu ja sõltuv. Humaanne ühiskond peaks toetama praktikaid ja hoiakuid, mis aitavad ka sõltuval, haavataval ja abitul inimesel näha ennast täisväärtusliku ja väärikana.

Kristlikust perspektiivist osutatakse siin mõttele, et elu on Jumala kingitus. See küll ei välista elu kujundamist, aga ei luba elu väärtust ja väärikust mõista läbi meie endi kujundamisvõime.

Seoses heategemise ja halastusega küsitakse kriitiliselt, kas eutanaasia ikka on patsiendi parimates huvides. Tihti on sellise soovi taga väga mitmetahulised põhjused ja sugugi mitte vaid füüsiline valu. Seetõttu on kirikute arvates heategemise puhul ülioluline kaaluda võimalikke alternatiive.

Parema abi ja aitamise osas rõhutab dokument alternatiivina kolme asja: raviotsuseid puudutava autonoomia tugevdamist (elutestament), ravi lõpetamise ja mitteandmise paremat reguleerimist ja eelkõige palliatiivravi jõulist arendamist. Kultuurilise raamülesandena rõhutatakse solidaarsust surijatega ja vajadust vähendada kannatuste individualiseerumist. Suurim probleem on tihti surijat hirmutav üksindus ja tundmus, et tal puudub inimväärikus.

Viimaks on oluline tähele panna, et eutanaasiadebati eetiline ja õiguslik tasand on küll seotud, ent siiski mõneti ka erinevad. Inimene võib olla näiteks eetiliselt teatud olukordades eutanaasia poolt, olles samas selle õigusliku legaliseerimise vastu. Või vastupidi, inimene võib olla – pluralistlikku ühiskonnakorraldust silmas pidades – eutanaasia legaliseerimise poolt, olles samas ise eetiliselt eutanaasia vastu.  

Evangeelsete kirikute arvates räägivad siiski ka eutanaasia legaliseerimise vastu omakorda eetilised probleemid ja kaalutused – eelkõige eutanaasia normaliseerimine riigi ja ühiskonna heakskiidul. Positiivsemalt nähakse seevastu mõnes riigis kasutatavat võimalust, et teatud traagiliste erandjuhtumite puhul süüdistuse esitamisest loobutakse. See ei tähendaks eutanaasia eetilist või legaalset õigustust, vaid nende olukordade traagilisuse mõistmist ja tunnistamist. 

Kas kristlased võivad toetada eutanaasiat? 

Kas kristlased võivad siiski ka eutanaasiat toetada? Muidugi on neid, kes seda teevad. Üks minu enda bioeetika õpetajatest, hollandlane Kees van Kooten Niekerk esindab arusaama, et eutanaasia peaks olema kristlikust vaatenurgast nii eetiliselt kui õiguslikult lubatav. Ta püüab näidata, et elu kui jumaliku anniga ümberkäimise, inimväärikuse ja ligimesearmastuse põhimõtteid ei ole eutanaasiaga vastuolus.

Tema seisukohaga võib mitte nõustuda, aga see ei tee temast "usutaganejat" või vähem kristlast – evangeelses eetikas võib kohata vägagi erinevaid vaatenurki. Samas leidub aga tõsiseid kaalutlusi, mis räägivad eutanaasia vastu. Ja tõepoolest, paljud kristlased ei poolda seetõttu eutanaasiat.

Elu lõpuga seotud probleemide eetiline tõlgendamine ja vaagimine on jätkuv ülesanne nii kirikus kui ka ühiskonnas. Suremisega seotud arutelusid ei tohiks peljata – see kehtib nii igaühe kohta üksikult kui ka Eesti ühiskonna suhtes tervikuna.

Suremise kohad ja viisid on tänapäeval mõneti mitte-kohad ja mitte-viisid. Seda seetõttu, et surmale ja suremisele ei ole meie edukusele, individuaalsele sõltumatusele ja meelelahutusele suunatud ühiskonnas tihti kohta. Nii kipub suremise ja selle inimväärse eetilise kujundamise küsimus varju jääma – mitte ainult vaimsete ja tõlgenduslike ressursside, vaid ka õiguslike ja rahaliste vahendite mõttes.

On irooniline ja isegi küüniline, et paralleelselt eutanaasiadebatiga on Eestis päevakorral luterliku kiriku diakooniahaigla hospiitsiteenuse riikliku rahastamise lõpetamine. Kui eutanaasiaga seotud debatid seda põhimõttelist defitsiiti teadvustavad, on juba palju võidetud. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: