Viimastel nädalatel on Eestis räägitud väga palju sellest, kuidas saaksid raskelt haiged patsiendid väärikalt elada ja ka väärikalt surra. Üks lahendus võiks olla palliatiivravi, mida saavad aga vaid väga vähesed, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Ma vajasin tegelikult sõpru, ma ei tahtnud oma mehe ja laste najal nutta väga. Aga siis ei olnud mul kõrval seda hinge, aga ma siiski sattusin ühe väga hea sotsiaaltöötaja peale, kes minuga rääkis," meenutas 16 aastat tagasi vähidiagnoosi saanud Tiina Pajula, kes on praegu palliatiivravi kogemusnõustaja. "Ja samas on vajalik ka palliatiivravi, sest olles oma ärevuses arsti juures, me ei oskagi esitada küsimusi ja kui saame vastused, ei saa me alati aru."

Üks osa palliatiivravist ongi vaimne tugi. Lisaks keskendub palliatiivne ravi ka patsienti vaevavate sümptomite leevendamisele - näiteks valu või iivelduse korral. Ravi peamine eesmärk on raskest haigusest hoolimata pakkuda haigele ja tema perele võimalikult elamisväärset elu.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) palliatiivravi õde-nõustaja Karin Härm toob välja, et praegu puudub üle-eestiline palliatiivravivõrgustik ning ravi ei jõua sageli nendeni, kes seda vajavad.

"Kui võtta kogu see spekter - onkoloogilised haiged ja pikaaegsed kroonilised haiged -, siis tõenäoliselt sellist klassikalist palliatiivravi kaks kolmandikku kindlasti ei saa. Aga ma kardan, et see number on isegi rohkem," nentis Härm.

Palliatiivravi pakkumiseks on Eestis sisuliselt kolm voodikohta, aga vajadus on üle kümne korra suurem.

Kolm voodikohta on väga vähe - kui tuleb raskes seisus patsient, mis saab edasi, kui kõik kohad on täis?

"Kui kohti pole, siis ta läheb koju tagasi ja me korraldame nii kiiresti kui võimalik koduõe, kes jätkab, või siis otsime õendusabi koha. Me üritame endast anda parima, et see millisena ta tuli, natuke kosununa siit läheb, et ta homme õhtuks samas seisus pole," selgitas Härm.

Kui palju on olnud aga neid olukordi, kus tal on tulnud keegi raske südamega koju saata? "Noh, eks neid ikka on. Üsna paljusid oma hinges meedikuna saadame raske südamega koju ja loodame, et see abi, mis me neile korraldame, kas kodus toetusõe näol, et see võimalikult ruttu toimub," vastas Härm.

Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli hinnangul jõuab ravi siiski üle Eesti inimesteni, näiteks nii läbi koduõdede kui ka vähihaigete koduravi näol.

"Et ei saa öelda, et palliatiivne ravi ei ole kättesaadav, aga võib-olla sellise tervikkäsitlusena see täna ei ole nii hästi korraldatud nii, nagu ta võiks olla," lausus Koppel.

Palliatiivravi õdede hinnangul takistab ravi kättesaadavust ka see, et ei arstide ega õdede õppekavades palliatiivravi ei ole. Seda ja mitmeid teisi murekohti kirjeldasid spetsialistid ka oktoobris sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas, millele pole siiani mitme kuu jooksul vastust saadud.

"Sellised esmased soovitused, suunised, vajaduse ja situatsiooni kirjeldus ja ka välja pakutud lahendused on sinna teele saadetud, sotsiaalministeeriumisse. Täna hommikul küsisin meie kabinetijuhatajalt üle, pole saabunud isegi raportit, et ministeerium on dokumendi kätte saanud, rääkimata selle kommenteerimisest," sõnas Härm.

"Me oleme ka muul viisil nendega suhelnud, rääkinud, nii aasta või paar tagasi. Jah, me ei ole nendega nii aktiivselt täna tegelenud, aga kindlasti me suhtleme ja vaatame, kuidas lähiaastatel saab Eestis seda süsteemi arendada. Nad saavad kindlasti selle vastuse," lubas Koppel sotsiaalministeeriumist.

Süsteemi puudused tulevad kõige valusamalt välja nende patsientide puhul, kes elavad Tallinnast kaugel või kes on jäänud üksi.

"Sest see probleem on kurb ja see on tõepoolest kurb," tunnistas kogemusnõustaja Pajula.

Kas palliatiivravi võimaldab raske haigusega väärikalt elada? "Jah, ma loodan. Ma ei eita ka eutanaasiat teatavatel juhtudel, aga kui meil oleks korralik palliatiivravi ja oleks ka täiesti lõpus see hoidmine ja toetus ümber, siis see oleks väga suur kasu, sest need üksikud kohad siin tõepoolest ei aita," vastas Pajula.

Samale küsimusele tuli vastata ka sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhatajal Koppelil.

"See on kindlasti võimalik inimestele, kellel on väga hea ja tugev sotsiaalne võrgustik, kellel on rohkem lähedasi, kes aitavad neil tervishoiu abi ja kõike muud abi saada. See võib olla raskendatud inimestel, kes on üksikud, kellel ei ole seda muud tugipunkti olemas, neil ei pruugi see kõige parem olla," vastas Koppel.