Arst ja eetika õppejõud: arsti ülim kohustus ei ole säilitada elu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Katrin Elmet.
Katrin Elmet. Autor/allikas: ERR

Intensiivraviarsti ja eetika õppejõu Katrin Elmeti sõnul on eksiarvamus, et arsti ülim kohustus on säilitada elu. Tegelikult on arsti eesmärk tegutseda patsiendi parimate huvide nimel ning mõttetu ravi on patsiendi kahjustamine.

Elmet rääkis ETV saates "Suud puhtaks", et eutanaasiadebati esilekerkimine aeg-ajalt on küüniline, sest enne eutanaasia legaliseerimise kaalumist tuleb hulk eeltingimusi täita.

"Üks /.../ on palliatiivravi. Teine, mis on minule südamelähedane, on ravipiirangud. See on see, mida oleks vaja legaliseerida. See on see olukord, et me väldiksime täiesti legaalselt, ilma vastutust kartmata kasutut ravi. Näiteks, me ei elustaks eakaid, raskete krooniliste haigustega patsiente, me ei rakendaks neile elu säilitavat ravi. See on väga oluline. See tuleb enne ära teha," rääkis Elmet.

Saatejuht küsis seepeale Elmetilt, kas see pole arsti üldeetikaga vastuolus.

"On mõnevõrra eksiarvamus liikvel, et arsti ülim kohustus on säilitada elu. See ei ole nii. Arsti ülim eesmärk on tegutseda patsiendi parimate huvide nimel ja mitte teda kahjustada. Ja mõttetu ravi, eriti kui see on agressiivne, valu tekitav, piinav, on kahjustamine ja see ei too patsiendile kasu, kui ta on parandamatult haige," vastas Elmet.

"Aga arstid paraku meil hetkel on siiski väga ebalevad, sest kuskil on mingi kirves pea kohal karistusseadustiku näol. Kui kellelegi situatsioon ei meeldi, et me oleme humaanselt, tegelikult haige huvides tegutsenud ja keegi kaebab, siis arst võib vastutuse alla sattuda. Need on asjad, mis esmalt tuleb rääkida kokku, legaliseerida, reguleerida," lisas ta.

Ellex Raidla juhtivpartner, meditsiiniõiguse õppejõud Ants Nõmper ütles, et arstide mure on põhjendatud.

"Mure saab alguse ellest, et ühele situatsioonile võib olla väga erinev vaade. Ka lähedastel endil võib olla erinev vaade. Kui patsient lahkus meie seast, siis mõned võib-olla mõistavad, et humaanselt oligi see ainus võimalik viis, teised võib-olla oleks nõudnud mis iganes motiividel elu eest võitlemist. Ja need inimesed, kes pettuvad, kipuvad oma frustratsiooni välja elama läbi erinevate kaebuste," kommenteeris Nõmper.

"Üks kaebuste liikidest on ka kohtu poole pöördumine. Ma arvan, et seadused ei takista või keela praegu ka ravi lõpetamast. Probleem on selles, et me ei tea, kust piirid lähevad. Piirid selguvadki tegelikult alles siis, kui asi on jõudnud kohtusse ehk paraku tõesti, meil on vaja näidisjuhtumit, mis meile need piirid selgitaks," lisas ta. 

Nõmper märkis saates, et enesetapp ei ole Eestis kuritegu. Seetõttu ei ole ka Jane Paberiti otsus teha abistatud enesetapp ebaseaduslik. Samas võib seadusega kinni hakata arsti tegevusest, näiteks surmava toimega ravimite väljakirjutamisest.

"Jane tegeleb täiesti seadusliku tegevusega. Kust nüüd õigus kinni hakkab, on see, kas arst võib kaasa aidata või mitte. Ja neid ravimeid, mida abistatud enesetapu juures kasutatakse, peab arst ju kuidagi välja kirjutama. Selleks, et arst saab neid välja kirjutada, peab olema see ravim patsiendi jaoks näidustatud. Selline regulatsioon, mis ütleks, et surma esile kutsuv ravim oleks näidustatud, on Eestis puudu ja see eristabki meid ja Šveitsi, kus arstidel on võimalus teatud juhtumitel sellised ravimid välja kirjutada," selgitas Nõmper.

Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Saskia Kask kinnitas, et kaebusi abistatud enesetapu kohta prokuratuur uurib läbi kriminaalmenetluse. Samas vaadatakse igat kaebust juhtumipõhiselt.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: