"AK. Nädal" uuris, kas Eesti on eestlaste ja venelaste ühiseks kooliks küps
Nädala algul jahmatasid Tallinnas nii eestlasi kui ka venelasi plakatid, mis jagasid trammipeatuse rahvuste vahel pooleks. Eesti 200 põhjendas plakatite ülespanektu sellega, et Eesti suurim probleem on eestlaste ja venelaste segregatsioon. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kui kaugele eestlaste ja venelaste lõimumine hariduses on jõudnud ja kas meie ühiskond on ühiseks kooliks küps.
Tihti räägitakse, et eestlased ja venelased elavad kahes paralleelmaailmas ja probleem pole ammugi keeles, vaid probleem on sügavam, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Integratsioonieksperdid on aastaid rääkinud, et see, et meie lapsed käivad erinevates lasteaedades ja pärast ka erinevates koolides, üksnes toetab rahvustepõhist eraldatust. Eestlased ja venelased ei tunne teineteist lapsepõlvest saadik, seega neil on hirme ja eelarvamusi teineteise suhtes.
Integratsiooni sihtasutuse juht Irene Käosaar leiab, et meie ühiskonnal on praeguseks tekkinud valmisolek, et kõik lapsed - sõltumata nende emakeelest - õpiksid ühes koolis.
"Viimastel aastatel on venekeelsed pered 90 protsenti seda toetavad. Ja järjest enam ja enam toetavad seda ka eestikeelsed vanemad. Eestlastel on võtnud natuke rohkem aega, et mõista, et see ei olegi nii hull ja tegelikult koos õppimine rikastab," rääkis Käosaar.
Praktika aga näitab, et hirme on ka venekeelsetel vanematel. Kõige suurem neist on identiteedi kaotamine.
Portaali tribuna.ee peatoimetaja ja lapsevanem Rodion Denissov arvab, et laps peab oma teadmised omandama ikka emakeeles ning ühiskooli idee, kus õppekeeleks oleks ainult eesti keel, talle ei meeldi.
"Kindlasti venelased kaotavad identiteedi, kaotavad oma kultuuri, kaotavad oma keele. See, mida pakkub Kristina Kallas - ehk siis seda, et võiks õppida vene keele ja kultuuri fakultatiivselt - ei tööta. See lihtsalt ei tööta," ütles ta.
Denissov toonitas, et kõik jutud eelarvamustest on poliitikute väljamõeldis, sest tavaelus saavad eestlased ja venelased hästi läbi vaatamata sellele, et nad on õppinud erinevas koolisüsteemis.
"Ma ei näe neid eriti - neid eelarvamusi. Jah, ma loen ajalehti ja tunnen paljusid poliitikuid ja nemad sellest räägivad. Aga tegelikult - minge ja vaadake, kui teie naaber on eestlane, kas teie siis ei suhtle temaga? Suhtlete ju. Lapsed ka mängivad koos. Tavaelus sellist probleemi ei ole ju. See on ainult poliitikute ajudes," ütles Denissov.
Teine venekeelne lapsevanem Jelena Petriläinen, kelle 12-aastane tütar Annmarii õppib just eesti koolis, arvab aga, et ühise kooli idee pole sugugi paha ja seda tasuks proovida. Rääkides oma valikutest, toonitas ta, et see, et tema laps hakkab õppima just eesti keeles, oli vanematel kohe selge.
"See otsus oli tehtud juba ammu, mitu aastat enne, kui Annmarii sündis. Minu enda kogemustel. Sest ma elan Eestis, ma tahan aru saada kõigest, mis siin toimub, ma tahan saada sõpru ja ma tahan, et mul oleks valik. Ma tahan, et minu tütrel oleks samasugune valik. Et ta oleks konkurentsivõimeline, et ta ei peaks mõtlema peale seda, kui ta kooli lõpetab, et ta peaks kuhugi mujale minema, vaid et ta suudaks siin elada ja see oleks tema isamaa ja ta saaks sõbrustada nende inimestega, kes siin elavad," selgitas Petriläinen.
Aga isegi juhul, kui ühiskond on ühiseks kooliks põhimõtteliselt küps, jääb küsimus, kuidas seda praktiliselt teostada.
"Oleneb muidugi piirkonnast. See natuke sõltub sellest, kui palju eestlasi ühes või teises piirkonnas on. Me näeme praegu Kohtla-Järve näitel, et need hirmud on ikkagi säilinud. Ma ei näe probleemi, et Tallinnas näiteks võiksid kõik lapsed koos õppida. Narvas seda väga teha ei saa, sest kellega need viis eestlast siin koos õpivad. Need mudelid on kõik erinevad," arutles Käosaar.
Tallinna abilinnapea hariduse alal Vadim Belobrovtsev ütles, et vene kool peab igal juhul ellu jääma.
"Inimestel peab olema valik. Kui näiteks vanemad tahavad, et nende laps õpiks eesti keeles, siis selline võimalus on neil täna täiesti olemas. Eestikeelsed koolid on meil olemas ja laps võib minna sinna õppima. Kui vanemad arvavad, et nende laps, kes on näiteks venekeelne, peaks õppima pigem oma emakeeles ehk siis vene keeles, siis selline võimalus peab ka olema tagatud. Aga loomulikult, meie eesmärk on see, et sõltumata sellest, mis keeles ta õpib, kooli lõpetamiseks peab ta oskama soravalt eesti keelt," rääkis Belobrovtsev.
Samas, ühise kooli idee on temale iseenesest sümpaatne, kuid õppimine võiks seal toimuda nii eesti kui ka vene keeles nagu seda teeb pealinnas nüüdseks teist õppeaastat tegutsev Avatud kool.
"See vorm, kus lapsed õpivad nii ühes keeles kui ka teises keeles või siis kolmandas keeles ka - näiteks inglise keeles - meeldib mulle palju rohkem, kui see vorm, kui kõik lapsed õpivad ainult ühes keeles," ütles abilinnapea.
Peale Avatud kooli on selliseid näideid ka mujal. Näiteks Pärnu lasteaeda Kelluke, mis varem oli just vene lasteaed, pandi keelekümblusprogrammi tõttu ka eesti lapsed. Tulemus on see, et vene lapsed valdavad eesti keelt juba varases eas ja eestikeelsed lapsed saavad hakkama ka vene keeles.
"See integratsioon ongi üksteise mõistmine, üksteisega suhtlemine. Laste pealt ei ole üldse näha, et nad ei integreeruks, väga vabalt räägivad eesti keeles ja vene keeles. See on igapäevase protsessi loomulik osa," kinnitas Kellukese lasteaia direktor Marika Merila.
Toimetaja: Merili Nael