Ukraina ülemraada kinnistas riigi NATO- ja EL-i suundumuse põhiseaduses ({{commentsTotal}})

Ukraina ülemraada.
Ukraina ülemraada. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ukraina ülemraada kinnitas neljapäeval president Petro Porošenko algatatud seaduseelnõu, mis kinnistab Ukraina NATO ja Euroopa Liiduga liitumise kursi põhiseaduses.

Uudisteagentuuri Interfax korrespondendi sõnul hääletas Ukraina strateegilise EL-i ja NATO-ga liitumise suuna kinnistamise poolt põhiseaduses neljapäeval 334 raadasaadikut.

Eelnõu vastu oli 35 saadikut, sh 31 Opositsioonibloki fraktsiooni liiget. 

Protseduuri reeglite kohaselt vajab põhiseadus muutmine vähemalt 300 häält. 

Muudatuse järgi kuulub "riigi EL-i ja NATO täisõiguslikuks liikmeks saamise strateegilise suuna elluviimine" ülemraada pädevusse.

Kursi elluviimise garandiks saab president, valitsus peab aga omakorda tagama strateegilise suundumuse Ukraina nende ühendustega liitumisele.

Lisaks kinnistatakse Ukraina põhiseaduse preambulis, et ülemraada kinnitab "Ukraina rahva Euroopa identiteeti ning Ukraina Euroopa ja euroatlantilise suuna pöördumatust". 

Põhiseaduse üleminekusätetest kõrvaldati norm, mille kohaselt "Ukrainas asuvate sõjaväebaaside kasutamine välisüksuste ajutiseks majutamiseks on võimalik rendi tingimustel Ukraina ülemraadas ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega sätestatud korras".

Põhiseaduse muudetused jõustuvad päev pärast avaldamist.

Ülemraada keelas Vene vaatlejate Ukraina valimistele lubamise

Ukraina ülemraada võttis neljapäeval vastu seaduse, mis keelab Vene kodanikel ja Venemaa pakutud isikutel ametlike vaatlejatena Ukraina presidendi-, parlamendi- ja kohalikke valimisi jälgida.

Ukraina valimisseaduste muudatuse eelnõu võeti vastu 232 häälega.

Seadus ütleb, et kodanik riigist, mille ülemraada on tunnistanud agressoriks või okupandiks, ei saa tegutseda Ukraina valimistel võõrriigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametliku vaatlejana.

Sellega püütakse vähendada ohtu, et Venemaa sekkub Ukraina valimistesse, seisis eelnõu seletuskirjas.

Ukraina presidendivalimiste esimene voor peetakse 31. märtsil. Hiljem sel aastal ootavad riiki ees parlamendivalimised. 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: