Ukrainas kehtestas 26. novembril kuuks ajaks sõjaseisukorra pärast Venemaa rünnakut Ukraina mereväe laevade vastu Kertši väinas. 

"Arvan, et neid väiteid teevad Venemaa-meelsed kehandid eesmärgiga suunata tähelepanu eemale Venemaa tegemistelt," lausus Volker.

Sellised kuulujutud võivad olla katse pakkuda kattevarju Venemaa kavandatud provokatsioonidele, mida loodetavasti ei tule, lausus Ühendriikide diplomaat. 

Volker rõhutas, et Ukraina on käitunud vastasseisus Venemaaga vaoshoitult. 

"Kui vaadata näiteks Ukraina mereväge. Isegi, kui nende pihta Mustal merel tulistati, siis nad ei tulistanud vastu ega asunud Venemaaga tulevahetusse. Arvan, et asjaolusid arvestades näitasid nad üles tohutut vaoshoitust," lausus USA eriesindaja.

Vene välisminister Sergei Lavrov ütles usutluses ajalehele Komsomolskaja Pravda, et Venemaa ei alusta Ukraina vastu sõda, kuid annab resoluutse vastuse, kui Ukraina peaks korraldama piiril annekteeritud Krimmiga provokatsioone.

Lisaks väitis Vene esidiplomaat, et "Ukraina sõjavägi on koondanud kontaktjoonele umbes 19 000 sõdurit ja suure hulga sõjatehnikat ning selles abistavad neid USA ja Briti instruktorid".

Välisministri sõnul on Vene võimudele laekunud ka uus informatsioon, mille järgi plaanib Ukraina president Petro Porošenko "enne detsembri lõppu piiril Venemaaga provokatsiooni".

Ukraina peaminister Volodõmõr Groisman nimetas Lavrovi väiteid väljamõeldiseks ning Ukraina kaitse- ja julgeolekunõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov "puhtaks rumaluseks". 

Volker: Ungari praegu blokeerib NATO suhet Ukrainaga

Ungari praegu blokeerib NATO suhet Ukrainaga, ütles Volker.

"Ungari blokeerib praegu Ukraina suhet NATO-ga ja arvame, et see on väga kahetsusväärne," lausus Volker Brüsselis ajakirjanikele.

Venemaa on Ukrainat rünnanud ja hõivanud Ukraina territooriumi ning Ukraina "taotleb NATO-ga partnerlust, koordineerimist ja koostööd", ütles Volker.

"Me pole saanud võtta ajakavva NATO-Ukraina komisjoni ministrite kohtumist, sest Ungari blokeerib seda. Need on pelgalt faktid," lisas ta.

"Ungari on tõstatanud küsimuse, mis puudutab rahvusvähemuste õigusi Ukrainas. See on legitiimne asi, mida tõstatada, ja see on asi, mis mõjutab vähemusi üle Euroopa," ütles Volker. Ta lisas, et see küsimus puudutab paljusid Euroopa riike, sest neis elab hulgaliselt rahvusvähemusi.

"Need on asjad, mis väärivad tõsist tähelepanu. Ukraina kiitis heaks seaduse, mis nõuab, et need vähemused õpiksid ukraina keelt. On mõistlik, et inimesed õpiksid ära selle riigi keele, kus nad elavad. Ungari nõuab, et nad saaksid jätkata õppimist ka ungari keeles. Ka see on mõistlik asi. Rahvusvähemused peaksid saama õppida oma keeles."

Samas rõhutas Volker, et neid küsimusi saab lahendada kahepoolselt.

"On kohatu mitte näha puude taga metsa, hoida Ukraina suhe NATO-ga pantvangis vähemusõiguste kahepoolse lahendamise arvelt."

Vähemuste õigused "on legitiimne küsimus, kuid see ei tohiks seisata meie võimet töötata koos Ukrainaga, kaasa arvatud pidada NATO-s ministrite tasandi" kohtumisi, märkis Volker.

Volker: Kertši juhtum on uus Venemaa eskalatsioon Ukraina konfliktis

Venemaa otsus rünnata 25. novembril Mustal merel kolme Ukraina mereväe laeva, need hõivata ja pidada kinni nende meeskonnad on uus Venemaa eskalatsioon riigi konfliktis Ukrainaga, ütles USA Ukraina eriesindaja.

"See on tähtis põhjusel, et see on uus Venemaa eskalatsioon selle konfliktis Ukraina vastu ning et Venemaa tegi seda avalikult. Ta ei peitnud end sel korral Donbassi käepikenduste taha, vaid tegi seda avalikult," lausus Volker Brüsselis ajakirjanikele.

"Arvan, et kõik Euroopas on selle pärast tõsiselt mures. Seepärast tulingi täna Brüsselisse. Tahtsin kohtuda oma Euroopa Liidu ametivendadega... Lisaks on mul mõned kohtumised NATO-s, et kuulda meie sõpradelt ja liitlastelt, millised on nende mõtted, kuidas nad kõige hiljutisemaid sündmusi näevad ning millised on nende soovitused edasi liikumiseks," lisas ta.

Volkerilt küsiti, mida lääneriigid peaksid tegema Venemaa jõulisemaks heidutamiseks.

Ta tõi esile suurema kohaloleku Ukrainas või selle ümbruses ning uued sanktsioonid.

"Rahvusvahelise silmnähtava kohaloleku hoidmine Ukrainas sees ja selle ümber, olgu see siis Mustal merel või võrdlemisi turvalistes Ukraina osades, võiks olla lisasamm, sest see tõstaks Venemaa tegude nähtavuse suuremaks sellest, mis ta praegu on."

Volkeri hinnangul on sanktsioonidel Venemaa režiimile mõju.

"Arvan, et kui näitame, et reageerime, kui Venemaa teeb midagi sellist, nagu ta just tegi, läbi lisasanktsioonide, siis see ütleks Venemaale, et ka tulevasi tegusid ootavad sanktsioonid."

Ta lisas, et Euroopas näib lisasanktsioonide mõte hoogu koguvat.

"Arvamus, et mingi vastus peab tulema ning mõned lisasanktsioonid võivad tulla, näib koguvat mõningast hoogu," lausus Volker.

"Mind ei üllataks üldse, kui see juhtuks järgmise kuu või paari jooksul."

Volkeri sõnul pole suudetud Ukraina konflikti lahendada, sest Venemaa ei soovi seda. "Kui suudame seda (soovi) mõneti mõjutada, siis see oleks kõige parem."

Siiski ütles Volker, et ta pole seni näinud Donbassis Venemaa poolt mitte mingit tõsist liikumist relvarahu suunas, kuigi Ukraina täidab Minski leppeid. "Raskerelvi pole (kontaktjoonest) eemale toimetatud, välisvõitlejaid pole ära viidud, sealseid relvarühmitusi pole laiali saadetud. Seega see konflikt muudkui kestab."

Volker: ma pole praegu positsioonis Minski asjus Moskvat külastada

Volkeri sõnul ei saa ta praegu Minski lepete asjus Moskvat külastada, sest Venemaa hoiab kinni Ukraina mereväelasi.

"Tegin ettepaneku külastada Moskvat sel kuul ning olin valmis seda reisi korraldama, kui Venemaa sellest eraldiseisvalt ründas Ukraina mereväge Mustal merel, läks nende aluste pardale ja vangistas meremehed. Nagu te teate, siis president (Donald) Trump tühistas oma kohtumise president (Vladimir) Putiniga selle rünnaku tõttu ning põhjusel, et Venemaa pole tänini neid meremehi vabastanud," lausus Volker.

"Ma pole positsioonis siis minna Moskvasse nende Minski (rahulepete) asjus ajal, mil Venemaa hoiab kinni neid Ukraina mereväelasi," lisas ta.

Trump pidi kohtuma Putiniga 30. novembrist 1. detsembrini Buenos Aireses toimunud G20 tippkohtumisel. Trump aga tühistas kohtumise pärast seda, kui Venemaa tulistas 25. novembril Mustal merel Kertši väina juures kolme Ukraina mereväe laeva pihta, hõivas laevad ning pidas kinni nende meeskonnad.

Volker rõhutas, et USA peab seadusevastaseks nii rahvusvahelistes vetes toimunud rünnakut Ukraina mereväe laevadele kui ka 24 meeskonnaliikme kinnipidamist.

"Nüüd nad esitavad meremeestele süüdistusi Venemaa tsiviilseadustiku alusel, mis jällegi käib vastu kõikidele rahvusvahelistele lepingutele, mis näevad ette, et tööülesandeid ametlikult täitva välisriigi sõjalised üksused ei tohiks minna selle alla, vaid sõjaõiguse alla."

Volker lisas, et USA ja Euroopa riigid nõuavad mereväelaste viivitamatut vabastamist, kuid Moskva on seni vastanud eitavalt.

"Nad väidavad, et on mingisugune juriidiline protsess, mis pole tõsi, sest nad hoiavad neid kinni ebaseaduslikult. Kuid nad väidavad, et on protsess, mille läbikäimine võtab mitu kuud," lausus ta.

Tema hinnangul üritab Venemaa kasutada neid mereväelasi pantvangide või etturitena, et suurendada survet Ukraina valitsusele.

Volker loodab, et Venemaa vabastab mereväelased enne jõule. Samas rõhutas ta, et praegu pole Venemaa ilmutanud ühtegi selle tegemise märki.