Võimuliidus pole VEB Fondi sertifikaadiomanikele raha maksmises üksmeelt
VEB Fondi sertfikaadiomanikele hüvitise maksmise eelnõu tuleb uuesti koalitsioonipartnerite vahel arutlusele järgmisel esmaspäeval. Kui esialgu hääletasid õiguskomisjonis kõigi koalitsioonierakondade esindajad eelnõu poolt, siis tegelikku üksmeelt VEB Fondi saagas kahjukannatajatele riigieelarvest kokku umbes 15 miljoni suuruse väljamakse tegemiseks ei ole.
Toetaval seisukohal on Keskerakond, mille esimees peaminister Jüri Ratas pooldab selle küsimuse lahendamist, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Keskerakonna seisukoht on loomulikult see, mida meie liikmed on õiguskomisjonis väljendanud ja see on olnud see, et see ebaõiglus ja see ebaselgus, mis selle küsimuse ümber on olnud Eesti ühiskonnas, et see saaks selguse," ütles Ratas.
VEB Fondi saaga ulatub tagasi 1993. aastasse, kui toonane Venemaa Nõukogude Liidu õigusjärglasena leidis, et endised liiduvabariigid peaksid enda kanda võtma osa Nõukogude Liidu välisvõlast. Eesti kui okupeeritud riik seda nõuet ei tunnustanud. Et aga samal ajal käisid Eesti ettevõtete arveldused muu maailmaga läbi Eesti pankade arvete NSV Liidu Välismajanduspangas ehk VEB pangas, siis otsustas Venemaa külmutada Eesti ettevõtete sealse raha. Et päästa Eesti pangandussektor, otsustas riigikogu 1993. aasta alguses, et eraldab kõikide ettevõtete Venemaal külmutatud nõuded kommertspankadest eraldi VEB Fondi. Sertifikaadiomanikud raha senimaani tagasi pole saanud, küll aga sai võltsitud dokumentide alusel raha kätte sealt Vene kodaniku Aleksander Matti ettevõte.
Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul pole selles küsimuses tänaseni täit selgust ja seetõttu riiklikke väljamakseid kahjukannatajatele ta hetkel ei poolda.
"Minu hinnangul seda raha välja maksta sellisel kujul ei ole mõistlik. Eesti avalikkus peab sellest teadma, seda enam, et sellega on seotud ka pettused, nagu on tuvastatud tehingutega. Kui me saame ka tõde teada, võime langetada ka otsuseid - nii ei saa olla, et enne raha, siis tõde," rääkis Reinsalu.
Samuti ei ole eelnõud toetaval seisukohal sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinvoski.
"Aktuaalsele kaamerale" saadetud kirjalikus kommentaaris toob ta välja, et kui esialgu oli kokkulepe, et see teema jääb praegu riiulisse, siis riigikogu õiguskomisjoni juht Jaanus Karilaid võttis selle uuesti üles "kokkulepet rikkudes" ja suunas selle teisele lugemisele.
Lisaks leidis eelnõus probleeme ka Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, kelle sõnul seaks Eesti poolt teise riigi tekitatud kahju hüvitamine küsimuse alla Eesti õigusliku järjepidevuse ning tekitaks olukorra, kus kõik võiksid sarnasel moel kahjusid tulla nõudma.
"Kas meie peaksime kompenseerima teise riigi poolt tekitatud kahju? Sellest omakorda tuleneb see, et sa võid seda teha üks kord, kaks korda, aga kas see ei ole ka Pandora laegas? Et võib-olla on veel selliseid nõudeid, kus kellelegi on liiga tehtud, liigategijaks ei olnud tingimata Eesti riik, on välisriik, aga siis võiksime ikka kõik selle eest vastutada," lausus Mälksoo.
Riigikogu õiguskomisjoni juht Karilaid sellega nõus ei ole. Tema sõnul puudub probleem rahvusvahelise õiguse seisukohast, kuna VEB Fondi enda moodustas Eesti riik oma otsusega ja kahjude hüvitamine .
"See on fakt, et me 1993, aastal päästsime kaks kommertspanka ja ettevõtjate hoiuseid lubati hiljem hüvitada, kuid see jäi tegemata," sõnas Karilaid.
Riigikogu koalitsioonierakondade fraktsioonid ja koalitsioonipartnerid kujundavad teema kohta lõpliku arvamuse esmaspäeval.
Toimetaja: Aleksander Krjukov