"Samost ja Sildam": VEB Fondi teema tõi hämmastava erakondade koostöö ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam arutlesid saates "Samost ja Sildam" tuliselt VEB Fondi sertifikaadiomanikele raha maksmise teemal. Samost ütles irooniliselt, et see tõi hämmastava erakondade koostöö, aga maksumaksja raha selle jaoks kasutada ei tohiks.

Esmaspäeval arutatakse koallitsiooninõukogus, kas tuleks teha otsus, kas hüvitada kunagistele VEB Fondi sertifikaatide omanikele õigluse nimel 15 miljonit eurot.

"See võib-olla ei oleks meile teadaolev fakt, kui ajakirjanikud poleks teraselt riigikogu õiguskomisjoni pabereid uurinud ja leidnud sealt, et selline plaan Jaanus Karilaiu juhtimisel on teoks saamas, ehkki seda asja lähemalt vaadates on selgunud, et erinevad valitsusse kuuluvad koalitsioonierakondade liikmed ja ka sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski, on tegelikult selle plaani suhtes kriitilised. Praegu on sellest õiguskomisjoni otsusega koostatud eelnõus osutatud sellele, et küsimus pole niivõrd mitte õigusküsimuses kuivõrd sotsiaalse õigluse küsimuses," rääkis Samost.

"Minul tekib alati terve hulk kahtlusi juhul, kui ma näen, et erinevad erakonnad hämmastavas unisoonis hakkavad maksumaksja raha välja maksma või mingeid regulatsioone koostama, mille tagajärjel hiljem miljonite ulatuses maksumaksja raha välja makstakse," lausus Samost.

Ta meenutas 2014. aasta jaanuris samuti kuu aega enne riigikogu valimisi vastu võetus ravimiseaduse muudatusi ja 2007. aastal vastu võetud taastuvenergiatoetuste seaduse muudatusi. "Seal nägime samuti sellist hämmastavat koostööd erinevate erakondade vahel. Valitsusi oli kõhklusi, aga ometi need otsused said seaduseks ja mõlema otsuse tagajärjel maksumaksja rahaga ei ole Eestis edaspidi kõige otstarbekamalt ringi käidud," ütles Samost.

Toomas Sildam lisas, et kahtlused on ka temal. "Ma saan aru, et Eesti valitsusel ei olnud mingit valikut 1993. aastal. Need kaks panka tuli päästa, sest kroon oli alles tulnud ja nende pankade kokkukukkumine oleks olnud kõike muud kui soovitav. Aga kas neid pankade kliente koheldi võrdselt? Kas siis sündis mingi ebavõrdsus? Kui riigikontroll ütleb, et säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB Fondi, ülejäänud - alla poole - said oma raha pankadest kätte," arutles Sildam.

"Mina arvan, et siin ei ole tegemist tohutu püüdega õigluse taastamise suunas, vaid pigem millegi märksa maisema ja materiaalsemaga," lausus Samost.
"Minul etteheited nendele poliitikutele, kes räägivad meile õiglusest, aga tegelikult on võimalik, et nad peavad silmas hoopis midagi muud," lisas ta.

Sildam ütles, et enne kui teha otsus maksta välja 15 miljonit tuleks teha selgeks, kas esines panga klientide ebavõrdne kohtlemine ja mis selle tagamaad võisid olla. Samuti sõnas ta, et riigikogu otsus teha valitsusele ettepanek maksta välja 15 miljonit eurot niiöelda VEB Fondi ohvritele ei tähenda, et seda hakatakse ka maksma. "Selle aasta eelarves sellist raha ei ole. Valitsusel ei ole seda mitte kusagilt võtta," lausus Sildam.

"Arvata, et järgmine koalitsioon, mis pärast märtsikuiseid parlamendivalimisi moodustub, võiks selle panna 2020. aasta eelarvesse, ma ei tea, kas paneb," sõnas Sildam.

Samost küsis vastu, et kas tõesti võib riigikogu otsus väljamakseks jääda reaalselt välja maksmata. "Ma tahaks ikka päris näha seda, kuidas riigikogu otsusega määratud väljamakse jääb tegemata," märkis Samost.

Sildami sõnul ei saa riigikogu teha otsust, et raha välja maksta. Samost ütles vastu, et riigikogu võtab sellega kohustuse ja küll siis raha ka välja makstakse. Kui aga ei maksta, siis oleks Samosti sõnul see eriti küüniline.

Samost viitas rahvusvahelise õiguse eksperdi Lauri Mälksoo ekspertarvamusele, mille kohaselt võib eelnõu vastu võtmisega Eestile kaasneda õiguslikke tagajärgi seoses NSV Liidu välisvõlaga ja ühtlasi teatud oht Eesti Vabariigi teatud õiguslikule järjepidevusele.

"Lauri Mälksoo ütleb, et kui Eesti peaks hakkama tegema mingisuguseid otsuseid, võtma kohustusi seoses nende otsustega, mida tegi Nõukogude Liit või Nõukogude Liidu õigusjärglane, siis sellega me võtame ka Eestile teatud mõttes riski, et meid loetakse samuti Nõukogude Liidu õigusjärglaseks," lausus Samost.

Sildam ütles selle peale, et otsused selle kohta, kes hoiustajatest sai oma raha kätte ja kelle olemuslik nõue Eesti pankade vastu tõsteti nn VEB Fondi registrisse, tehti Eestis, mitte Moskvas.

"Selge on, et Eesti riik üritas tol hetkel päästa nii palju hoiustajaid ja vältida panganduskriisi kui ta sai, aga selle otsuse, et NSV Liidu välismajanduspank Eesti pankade korrespondentkontod külmutas, tegi ühele teisele riigile kuulub finantsasutus. Ja selle otsuse, et nende pankade kaudu välisarveldused käivad, tegid need kaks panka - kaks eraõiguslikku asutust, millest üks polnud isegi Eesti riigiga kuidagi seotud. Ja need ettevõtjatest hoiustajad, kes oma raha nende pankade kaudu liigutasid, võiksid olnud olla nendest riskidest siiski teadlikud," lausus Samost.

Samosti sõnul ei oleks tänaste maksumaksjate raha kasutamine tollaste otsuste kompensatsiooniks sotsiaalselt õiglane.

Sildam ütles, et see ongi erinev vaade õiglusele.

VEB Fondi saaga ulatub tagasi 1993. aastasse, kui toonane Venemaa Nõukogude Liidu õigusjärglasena leidis, et endised liiduvabariigid peaksid enda kanda võtma osa Nõukogude Liidu välisvõlast. Eesti kui okupeeritud riik seda nõuet ei tunnustanud. Et aga samal ajal käisid Eesti ettevõtete arveldused muu maailmaga läbi Eesti pankade arvete NSV Liidu Välismajanduspangas ehk VEB pangas, siis otsustas Venemaa külmutada Eesti ettevõtete sealse raha. Et päästa Eesti pangandussektor, otsustas riigikogu 1993. aasta alguses, et eraldab kõikide ettevõtete Venemaal külmutatud nõuded kommertspankadest eraldi VEB Fondi. Sertifikaadiomanikud raha senimaani tagasi pole saanud, küll aga sai võltsitud dokumentide alusel raha kätte sealt Vene kodaniku Aleksander Matti ettevõte.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: