Armeenia välisminister: meie jaoks on maailm kõike muud kui mustvalge ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Möödunud nädalal külastas Eestit Armeenia välisminister Zohrab Mnatsakanjan, kellelt "Välisilmal" oli hea küsida, kuidas läheb uuel valitsusel, mis on võimul tänu kaheksa kuud tagasi toimunud velvetrevolutsioonile.

Suurimaks väljakutseks Jerevanile on julgeoleku tagamine olukorras, kus kaardid ei ole just kõige paremad ja mängida tuleb suure hulga vastastega. Armeenia välisminister oli Tallinnas seoses idapartnerluse programmi kümnenda aastapäevaga.

Kevadel üllatas Armeenia maailma velvetrevolutsiooniga, mis lõi tantsu ja laulu saatel võimult vana nõukogudehõngulise eliidi. Uus peaminister Nikol Pašinjan räägib võitlusest korruptsiooniga ja demokraatiast, kuid mida ta ei saa teha, on suhete rikkumine Moskvaga.

Armeenial on territoriaaltüli Aserbaidžaaniga ning sellega seoses on riigis sees Vene väed ja suhted Türgiga on olematud. Probleemne naaber on ka Iraan. Samal ajal otsitakse tuge Euroopa Liidust ja Washingtonist. Kunagi üritas Ida ja Lääne vahel balansseerida ka Ukraina ekspresident Viktor Janukovitš ja see lõppes talle katastroofiga.

"Aga ma ei ole teie sellise lähenemisega absoluutselt nõus. Teie lähenemine lähtub vastasseisust. Ida ja Lääs oleks nagu väga halvad asjad. Armeenia poliitika on ja jääb Armeenia-meelseks poliitikaks. Mitte kellegi teise meelseks, vaid ainult Armeenia-meelseks poliitikaks. Kordan teile lihtsat tõde, kuid kordan seda häälekalt: meie poolt vaadatuna on kõige tähtsam Armeenia," selgitas välisminister Mnatsakanjan.

Mis tähendab, et läbi üritatakse saada kõigi osapooltega.

"Me ei suhtle ühegi partneriga teise partneri hinnaga. See on väga tähtis põhimõte," rõhutas Mnatsakanjan.

Julgeolekuküsimus number üks on Mägi-Karabahh. Endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, kus elavad armeenlased ja mida Armeenia peab armeenlaste maaks.

"Selle küsimuse keskmes on inimene. On 150 000 reaalset inimest, armeenlast Mägi-Karabahhis, kelle füüsiline julgeolek on meie kollektiivse mure keskmeks," nentis Mnatsakanjan.

Möödunud kuul kohtus peaminister Pašinjan Davosis Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijeviga, mis oli mõneti üllatav, arvestades Mägi-Karabahhi küsimuse tundlikkust Armeenia ühiskonnas. Kas suhete parandamist Armeenia ja Aserbaidžaani vahel saaks alustada nii, et jätaks Mägi-Karabahhi teema esialgu kõrvale?

"See on huvitav lähenemine. Karabahhi küsimus on absoluutselt kõige keskmes. Me ei saa teha nägu, nagu see poleks nii. Aga kui te küsite, kas on võimalik töötada sellise keskkonna loomise nimel, milles me saame lahendada Mägi-Karabahhi küsimust, siis see on väga tähtis küsimus," vastas Mnatsakanjan.

Teine paras pusletükk Armeenia välispoliitikas on Türgi, millelt Jerevan ootab saja aasta taguse genotsiidi tunnistamist. 2009. aasta kirjutasid Türgi ja Armeenia välisministrid alla suhete normaliseerimise leppele, millest aga sisuliselt asja ei saanud. Tänane peaminister Pašinjan on teatanud, et on nõus alustama Ankaraga uusi kõnelusi ja seda eeltingimusi esitamata.

"Me rõhutame endiselt, et oleme valmis minema edasi sellega, mille saavutasime aastal 2009, mis on näide teest, mida mööda me võiks edasi minna. Teisalt oleme näinud, millisesse keerulisse olukorda Türgi ennast ise on pannud. Ja ma loodan, et rahvusvaheline kogukond võtab siin sõna. Te esitasite küsimuse vastuolude kohta. Türgi on NATO liige. Ma loodan, et te olete neis küsimustes printsipiaalne, kui väärtused tõesti maksavad," rääkis Armeenia välisminister Mnatsakanjan.

Ka Iraan ei ole lihtne naaber. Ühelt poolt peab Jerevan Teherani oma liitlaseks, samal ajal tehakse olulist koostööd Washingtoniga. Kas see pole tulega mängimine?

"Vaadake, Türgi on blokeerinud Armeeniat 1993. aastast saadik. Kas Washington on seda küsimust lahendanud? Ei. 1992. aastal, 1993. aastal oli regioonis totaalne kaos. Oli kaks elektrifitseeritud linna, kui sedagi. Olid leivajärjekorrad, inimesed külmetasid, polnud kütet, elu oli lõppenud. Oli ka kaos Gruusias. Gaasijuhtmed lendasid pidevalt õhku. Blokaad Türgi suunast. Konflikt Mägi-Karabahhis. Päästeliiniks oli Iraan. Siit vaadatuna on maailm must-valge. Meie positsioonilt vaadatuna on maailm kõike muud kui mustvalge. Kui teil on mingi parem idee sellises olukorras meie julgeoleku tagamiseks, siis andke meile teada," lausus Mnatsakanjan.

Möödunud aasta kevadel, mil Armeenia oma rahumeelse revolutsiooniga maailma südamed võitis, käis ajakirjandusest läbi fakt, et kõigil lastel Armeenias on kohustuslik õppida malet ja seda juba kuuendast eluaastast. Miks?

"Väga lihtsal põhjusel. See on väga hea moodus aidata lastel struktureerida oma mõtteid. Et olla distsiplineeritud oma mõtlemises," nentis välisminister Mnatsakanjan.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: