"Ma ütleksin, et välisminister ise oli suhteliselt leebe ja ettevaatlik praeguse maailma poliitilise olukorra kirjeldamisel. Ta oleks võinud ka maalida palju süngema pildi, kus need ohud oleks teravamalt tõstatunud," rääkis Raik Vikerraadio saates Uudis+.

Raik viitas Ameerika Ühendriikide ja president Donald Trumpi väljendatud kahtlustele NATO vajalikkuse suhtes ning kartustele, et USA ei soovi endisel moel sälitada oma globaalset liidripositsiooni senise maailmakorra sälitajana.

Selles osas sai pärast Mikserit esinenud riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson olla märksa selgesõnalisem, tunnistas Raik.

"Loomulikult on ametisoleval ministril alati rohkem ettevaatust oma väljaütlemistes kui teistel välispoliitika kommentaatoritel. Ja praeguses olukorras on see kõige rohkem tunnnetatav USA ja transatlantiliste suhete puhul. See on täiesti arusaadav, et välisminister on umbkaudne oma seisukohavõttudes," rääkis Raik. Tema sõnul on USA kohalolek meie regioonis Eesti julgepolekule tähtis ja neid suhteid ei saa ohustada. "Selle jaoks ongi vaja teisi kommentaatoreid ja eksperte, kes saavad otsekohesemalt rääkida ka nendest probleemidest, mida me oleme transatlantilistes suhetes viimastel aastatel näinud," lisas Raik.

Välispoliitika instituudi juhi sõnul annavad praegu maailmapoliitikas järjest rohkem tooni suurriikide vahelised pinged, selle taustal rahvusvahelised institutsioonid nõrgenevad ning Eestile olulised liberaalsed väärtused satuvad seetõttu ohtu. "Välisminister rääkis sellest põhjendatult väga palju. On oht, et väikreiigid jäävad suurtele jalgu selles võitluses, mis toimub eelkõige USA ja Hiina, aga ka teiste suurte vahel," lisas ta.

Raik selgitas põhjalikumalt, mida mõelda liberaalse maailmakorra all, tuues välja kolm tasandit.

"Kõige fundamentaalsem küsimus, mis on ka praeguses maailmas kõige rohkem ohustatud, on see, kas julgeolekut puudutavad mängureeglid endiselt kehtivad. Kas austatakse riikide suveräänsust, territoriaalset terviklikkust, kas riigid püüavad omavahelisi konflikte lahendada rahumeelselt, kas ÜRO teeb oma tööd nii nagu ta peaks tegema globaalse julgeoleku tagamisel - see on liberaalse maailmakorra tuumik," rääkis Raik Vikerraadios. "Siin me ei räägi mitte demokraatlikest väärtustest, vaid julgeolekut puudutavatest mängureeglitest. Ja muidugi me oleme väga teadlikud Eestis sellest, et Venemaa on neid reegleid räigelt rikkunud viimaste aastate jooksul, eriti Ukrainas, aga ka mujal," lisas ta.

"Teine on majanduslik liberaalne maailmakord - vabakaubandust puudutav, mis on samuti ohustatud. Ja alles kolmandana räägiksin demokraatlikest väärtustest. Siin on väga selge langustrend globaalselt kestnud juba üle kümne aasta. Ehk globaalselt demokraatia on languses ja liberaalse demokraatia võidukäik, mida me nägime pärast külma sõja lõppu, on juba ammu möödas," tõdes Raik.

Kommenteerides Venemaa täielikku ignoreerimist Mikseri kõnes, leidis Raik, et Venemaast rääkimine polnud ka vajalik, kuna selle riigi osas pole Eesti jaoks olulisi muutusi toimunud.

"Näeksin põhjust nii, et Venemaast on viimastel aastatel väga palju räägitud ja praegu pole tegelikult midagi väga uut öelda. See mida on viimasel ajal tehtud nii Euroopa Liidu või NATO raames reaktsioonina Krimmi annekteerimisele ja sellele, et Venemaa alustas sõjategevust Ida-Ukrainas - sellest on viis aastat möödas ja Lääne reaktsioon on siiamaani olnud järjepidev ja on olnud ka Eestile päris positiivne - NATO heidutus on täna selgelt tugevam kui viis aastat tagasi. Konflikt Ukrainas kestab küll edasi, aga samas ei ole tekkinud ka midagi uut, mis annaks Eestis uuesti põhjust üle vaadata, mis on meie seisukohad ja mida tuleks Venemaaga ette võtta. See seisab praegu paigal," rääkis Eesti Välispoliitika Instituudi direktor.