Andmeanalüütik selgitas, kuidas ta jõudis poliitiku kraaditöö plagiaadikahtluseni ({{commentsTotal}})

Anastassia Kovalenko
Anastassia Kovalenko Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

SDE nimekirjas riigikokku pürgiva Anastassia Kovalenko kahe magistritöö plagiaadikahtluse Eesti Päevalehes esitanud Tartu ülikooli üliõpilane Priit Pärnapuu selgitas ERR-ile, kuidas ja milliste poliitikute ülikooli lõputöid ta kontrollib. Andmeanalüütik võttis ette mitte erakonnad, vaid nooremate kandidaatide kraaditööd.

Kuidas te jõudsite Anastassia Kovalenko magistritööde kontrollimiseni?

Kui see Rainer Vakra uudis tuli, siis ma usun, et enam-vähem kõikides Eesti toimetustes hakati paanilisel otsima järgmist juhtumit. Ja Eesti Päevalehe poole pealt tunti huvi, kas oleks võimalik riigikogu kandidaatide kraaditöid kontrollida. Ja kuna mina varasemas elus olen selle teemaga väga palju tegelenud, siis pöörduti minu poole.

Kas kontrollite ka teiste sotsiaaldemokraatide töid?

Kindlasti mitte. Ausalt öeldes oleme me praeguseks kontrollinud väga üksikuid töid. Ja sotsiaaldemokraadid ei ole seal kuidagi nimekirjas eespool. See nimekiri on pigem juhuslik. See nimekiri laias laastus oli selles järjekorras, et nooremad olid eespool. Nende puhul see tõenäosus lõputöö kusagilt üles leida on tunduvalt suurem, kui mingite vanade tööde puhul.

Kas kontrollite ka teiste parteide liikmete töid?

Sai pandud kõrgharidusega kandidaadid vanuse järgi järjekorda lihtsalt ja seal erakonnad vahetuvad ja ei ole kuidagi erakonna kaupa järjekorras. Seal on kindlasti ka teiste erakondade inimesi kontrollitud.

Kuidas tagate kõigi erakondade võrdset kohtlemist?

No kindlasti ei ole meil sotsiaaldemokraadid kuidagi erilise tähelepanu all. See on puhtalt ikkagi vanuse järgi. Nende puhul tõenäosus töö üles leida on lihtsalt suurem. Neid vanu asju ülikoolidel lihtsalt ei ole kuskil avalikult üleval ja kuhugi kooli raamatukokku lõputööd otsima minna ja seda digitaliseerima hakata, sellega me ei tegele.

Mis perioode te saate kontrollida?

Hästi palju sõltub ülikoolist. Ülikoolides on olnud erinevad praktikad. Ja teaduskondade puhul on ka erinevad praktikad. Osade teaduskondade puhul on seal juba aastate 2005 ja 2006 tööd avalikult üleval, aga teistes ülikoolides ja teaduskondades on heal juhul alates 2013. aastast.

Millises formaadis töid te saate kontrollida? Digitaalseid ilmselt?

Jah, see on lihtsam. Tehniliselt oleks muidugi võimalik ka paberkandjal töid digitaliseerida ja kontrollida, aga see nõuab aega ja sellega ei jaksa tegeleda.

Kas lisaks Vakra ja Kovalenko tööle on hakanud silma veel kellegi töö?

Praegu on väga palju töötunde läinud Kovalenko töö jaoks ja teiste töödeni ei ole jõudnud praegu. Otseselt ei ole ühtegi muud tööd praegu lauale panna.

Kas te saate natuke selgitada oma töö eripärasid ja spetsiifikat? Kuidas te kontrollite töid ja milliseid programme te selleks kasutate?

Laias laastus on need samad võimalused ja vahendid olemas ka ülikoolidel. Ma ei usu, et ma teeksin midagi sellist, milleks ka ülikoolid ise ei ole võimelised.

Mis on KRATT ja mida see mõõdab? Mille poolest see erineb Tallinna Ülikoolis kasutusel olevast programmist URKUND?

KRATT on Eesti leiutis, URKUND on rootslaste leiutis. Seal on keelelised iseärasused. KRATT-is on laias laastus ainult Eesti ülikoolide kraaditööd. Kui inimene on kopeerinud kusagilt mujalt, kas raamatutest või teadusartiklitest, siis neid juhtumeid KRATT ei ole võimeline leidma. URKUND-is on muud kraami ka väga palju. KRATT-i võrdlusbaasis on ainult eestikeelsed tekstid. URKUND-is on väga palju ka internetisisu. URKUND on kindlasti võimekam. Aga Kovalenko töö puhul läheb latern põlema juba KRATT-iga. Minu jaoks on kõige suurem müstika see, kuidas Tartu Ülikool ise ei suutnud juba 2015. aastal tähele panna, et Kovalenko tööga on probleeme.

Mida teie siis kasutate?

Ma olen kasutanud KRATT-i ja sinna juurde Google´it.

Kas see programm võimaldab teil uurida ka vene või mõnes muus võõrkeeles esitatud töid?

Teistes keeltes esitatud töödega on keerulisem. Nende puhul tuleb hoolega mõelda, mida Google´isse sisestada. Aga eesti ja ingliskeelest on ka ühiseid asju, näiteks nimed või viited.

Mille alusel te tavaliselt uurimist alustate?

Esimene samm on KRATT. Kui sealt midagi silma jääb, siis on kindlasi põhjust edasi uurida.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: