Bellingcati kinnitusel on mees, kes kasutas valenime Sergei Fedotov, tegelikult 1973. aastal sündinud Deniss Sergejev. Mees on lõpetanud diplomaatiaakadeemia, mida sõjaväeluurega seotuse tõttu kutsutakse ka "GRU konservatooriumiks".

Anatoli Tšepiga (alias Ruslan Boširov) ja Aleksandr Miškin (alias Aleksandr Petrov), kellele Briti võimud on Salisbury juhtumi tõttu ka tagaselja süüdistuse esitanud ning kelle tegelikud isikuandmed tõi Bellingcat juba varem avalikkuse ette, on samuti GRU ohvitserid, vahendasid Guardian ja BBC.

Fedotovi/Sergejevi puhul on märkimisväärne see, et ta võib olla seotud ühe 2015. aastal Bulgaarias aset leidnud mürgitamisjuhtumiga. Tookord olid sihtmärkideks üks ärimees, tema poeg ja kolleeg, kes pääsesid küll eluga, kuid arvatav mürgitamisjuhtum on endiselt lahendamata. Nüüd uurivad seda juba Bulgaaria ja Briti võimud koos. Ärimees, Bulgaaria relvatootja Emilijan Gebrev võis olla sihtmärgiks, kuna ta tegeleb relvade Ukrainasse eksportimisega. Praeguseks on teada, et sellel perioodil külastas Fedotov/Sergejev vähemalt kolm korda Bulgaariat.

Briti võimud pole kolmanda kahtlustatava isikut veel ametlikult avalikustanud ning ka Bellingcat tunnistab, et hetkel on ebaselge, milline oli Sergejevi täpne roll Salisbury rünnakus.

Muuhulgas toob Bellingcat mehe puhul välja teisigi huvitavaid detaile. Näiteks isikutunnistuse Fedotovi nimele sai ta 2010. aastal samast Moskva passilauast, kus oma võltsidentiteedi on saanud tema kaks kolleegi ning - nagu ka Bellingcati uurimine tuvastas - hulk nn Wagneri palgasõdureid.

2010. aastal märkis ta oma tööandjaks Riias registreeritud firma Loreven Style Ltd, mida pole aga kunagi eksisteerinud, ei Riias ega ka kuskil mujal.

Londonisse saabus Fedotovi nime all reisiv Sergejev 2018. aasta 2. märtsi varahommikul. Miškin ja Tšepiga saabusid sama päeva pärastlõunal. Seda, kas ja millal ta Saliburys viibis, pole veel Bellingcatil õnnestunud välja selgitada. Küll on aga teada, et ta oli ostnud pileti 4. märtsil Heathrow'st Moskvasse suunduvale lennule. 4. märts on ka päev, mil Salisburys kukkusid pargipingil kokku mürgirünnaku tõttu kannatada saanud Sergei Skripal ja tema tütar Julia.

Nimetatud lennule Sergejev aga ei läinud, kuigi check-ini ta tegi. Selle asemel kasutas ta seni kindlaks tegemata transporti jõudmaks Rooma, kus läks Moskvasse suunduvale lennule.

Bellingcat märgib artiklis ka seda, et viimase paari jooksul on Venemaa võimud astunud ulatuslikke ja ebatavalisi samme, et kustutada avalikest allikatest viiteid nii Sergejevile kui ka Tšepigale ja Miškinile. Bellingcati hinnangul ei saaks selline tegevus toimuda riikliku heakskiiduta ning see omakorda lisab kaalu Londoni süüdistusele, et mürgirünnakut ja selle jälgede segamist koordineeriti riiklikul tasandil.

Venemaa endine luureametnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok. Briti arstidel õnnestus Skripalide elu päästa ning hetkel viibivad nad Briti võimude kaitse all. Ka mürgiga kokku puutunud ja haiglasse viidud politseinik on praeguseks paranenud ja tööle naasnud.

Juuni lõpus haigestus Amesburys sama mürgiga seoses veel kaks inimest, kellest üks suri. Briti võimude esialgse hinnangu kohaselt puutusid need kaks inimest juhuslikult kokku mürgiga, mille olid ära visanud Skripalide ründajad.

London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum tõi kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ning vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud ning naeruvääristanud.