Politico: USA kehtestas Venemaa vastu uusi Skripali-teemalisi sanktsioone

USA ametnike teatel on president Donald Trump allkirjastanud täidesaatva otsuse, millega kehtestatakse Venemaa vastu uusi sanktsioone seoses 2018. aasta märtsis aset leidnud mürgitamisrünnakuga Sergei Skripali ja tema tütre vastu.
Otsust on väljaandele Politico kinnitanud vähemalt kaks USA ametnikku.
Juhtumiga seoses kehtestas Trumpi administratsioon Venemaa vastu sanktsioone juba eelmisel aastal ja tegi seda lähtudes 1991. aastast pärinevast seadusest (The Chemical and Biological Weapons and Warfare Elimination Act). Sama seadus sätestab, et presidendil tuleb kehtestada ka teine voor sanktsioone, kui pole võimalik tuvastada, kas sanktsioneeritud riik on keemiarelvade kasutamise lõpetanud. USA luureteenistused pole aga hetkeseisuga jõudnud järeldusele, et Venemaa oleks justkui keemiarelvastuse kasutamise lõpetanud. Moskva omalt poolt eitab jätkuvalt nii keemiarelva kasutamist kui ka seost Skripalide vastu sooritatud rünnakuga.
Trump oli seni sanktsioonide teise vooru rakendamisega viivitanud. Kolmapäeval rääkis Trump telefonis oma Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga ning pole teada, kas nad uutest sanktsioonidest rääkisid. Valge Maja pressiesindaja sõnul olid jututeemadeks metsatulekahjud Venemaal ning kaubandus kahe riigi vahel.
Neljapäeval teel Cincinnatisse kampaaniaüritusele minimeeris Trump taas kord ka Venemaa sekkumist USA valimistesse. Reporteri küsimusele, kas Venemaa jätkab USA valimistesse sekkumist, mida hiljuti rõhutas näiteks Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht Christopher Wray, vastas Trump, et tema seda eriti ei usu.
Peamiseks põhjuseks, miks Trump nüüd sanktsioonide teise vooruga edasi liikus, on Politico teatel see, et varem sel nädalal saabus talle esindajatekoja välisasjade komitee juhtide kiri, mis sisaldas parteideülest soovi, et president selle sammu astuks. Kirja autoriteks olnud demokraat Eliot Engel ja vabariiklane Michael McCaul kirjutasid, et 1991. aasta seadusest tuleneb, et sanktsioonide teine voor tuleks kehtestada juba kolme kuu jooksul, kuid praeguseks on Salisbury keemiarüünnakust möödunud juba rohkem kui aasta. "Seetõttu, kutsume me teid võtma kasutusele koheseid meetmeid, et võtta Venemaa vastutusele keemiarelva jultunud kasutamise eest Euroopas," teatasid kongresmenid.
Valge Maja pole Politico kommentaarisoovile veel vastanud. Reutersi andmetel on välisministeeriumil ja rahandusministeeriumil sanktsioonidepakett olnud valmis juba märtsi lõpust ning ainus puudub detail oligi presidendi allkiri.
Venemaa endine luureametnik Sergei Skripal ja tema tütar Julia leiti 4. märtsil Salisbury linna pargipingilt, kui nad olid mürkaine tõttu kriitilises seisundis. Briti võimude kinnitusel oli neid mürgitatud Nõukogude Liidu/Venemaa päritolu keemiarelvaga Novitšok. Briti arstidel õnnestus Skripalide elu päästa ning hetkel viibivad nad Briti võimude kaitse all. Ka mürgiga kokku puutunud ja haiglasse viidud politseinik on praeguseks paranenud ja tööle naasnud.
Juuni lõpus haigestus Amesburys sama mürgiga seoses veel kaks inimest, kellest üks suri. Briti võimude esialgse hinnangu kohaselt puutusid need kaks inimest juhuslikult kokku mürgiga, mille olid ära visanud Skripalide ründajad.
London on süüdistanud keemiarünnakus Moskvat ning juhtum tõi kaasa veelgi suurema pingestumise lääneriikide ja Venemaa suhetes ning vastastikused diplomaatilised sammud. Moskva on süüdistusi ja seotust rünnakuga eitanud ning naeruvääristanud.
Toimetaja: Laur Viirand