Kohus jättis osa Savisaare rahast aresti alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1550480880000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Harju maakohus rahuldas osaliselt vandeadvokaat Oliver Nääsi taotluse ja tagastas altkäemaksu võtmises süüdistatud, kuid tervisliku seisundi tõttu kohtu alt vabastatud kunagisele Keskerakonna juhile ja Tallinna ekslinnapeale Edgar Savisaarele vaid osa temalt arestitud rahast.

Kohus nõustus Nääsiga, et Savisaarele tuleb tagastada temalt Hundisilma talu läbiotsimisel ära võetud 300 000 krooni ehk 19 173 eurot, kuid ära võetud 186 000 eurost nõustus kohus tagastama vaid 106 000 eurot. 

Kohus leidis, et riigiprokutör Taavi Perni taotlus Savisaarelt  80 000 euro uuesti arestimiseks on põhjendatud seoses ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi väidetava kuriteoepisoodiga, kus süüdistuse järgi oli Savisaarele altkäemaksuna antud summaks just 80 000 eurot. 

"Ma leian, et sellisel viisil konfiskeerimine õiguslikult ei ole võimalik ka selle 80 000 euro osas ja ka seal siis tuleb see kõrgemates kohtuastmetes läbi vaielda," ütles Nääs "Aktuaalsele kaamerale".

Ühtlasi rahuldas kohus riigiprokuratuuri taotluse kaasata Edgar Savisaar edasisse  kohtuprotsessi kolmanda isikuna. 

Kohus jättis läbi vaatamata vandeadvokaat Oliver Nääsi taotluse mõista riigilt välja Savisaare menetluskulud summas 228 995,74 eurot, kuna kohtu hinnangul ei olnud see taotlus esitatud tähtaegselt, samuti taotluse mõista Savisaarele välja Tallinna linnapeana saamata jäänud töötasu 131 733 eurot. 

"Aktuaalne kaamera" küsis Nääsilt, kas ta unustas taotlused teha. "Ei, kindlasti mitte. See oli komplitseeritud menetluslik olukord, mida kaitsjad ja Tallinna linna esindaja mõistsid ühtemoodi, kohus täna tagantjärele teistmoodi ja eks me vaidleme selle kõrgemates kohtuastmetes läbi," vastas Nääs.

Seadusest tulenevalt peab otsustus kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks olema tehtud kohtumenetluse käigus ehk Savisaare puhul enne riigikohtu lahendit. Kohus ütleb, et kaitsjatel oleks tulnud menetluse lõpetamist siiski ette näha.

Samal põhjusel jäi läbi vaatamata ka Tallinna linna esindaja vandeadvokaat Marko Kairjaki taotlus. Kohus  ei rahuldanud MTÜ Keskerakond taotlust mõista riigilt välja erakonna poolt Savisaare õigusabikuludele kulutatud summad. 

Maakohtu määrused on võimaik vaidlustada Tallinna ringkonnakohtus ning nende vaidlustamine kohtuprotsessi edasist kulgemist ei sega.   

Jaanuari keskel taotles Nääs Savisaarele tema Hundisilma talu läbiotsimisel ära võetud 186 000 euro ja 300 000 krooni ehk 19 173 euro tagastamist. 

Ühtlasi taotles Nääs Savisaarele kriminaalmenetluse tõttu Tallinna linnapeana saamata jäänud töötasu 131 733 euro ja 33 sendi väljamõistmist ja tema menetluskulude ehk 228 995,74 euro hüvitamist riigi poolt. 

Mullu 21. detsembril tühistas riigikohus vandeadvokaatide Oliver Nääsi ja Gretta Oltjer-Timbergi määruskaebuse alusel Tallinna ringkonnakohtu määruse, milles leiti, et kohtupidamine Savisaare üle peab jätkuma. 

Riigikohus jõustas varasema Harju maakohtu määruse, millega Savisaar tema tervisliku seisundi tõttu kohtumenetlusest vabastati. 

Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. 

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit. 

Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani. 

Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. 

Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. 

Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. 

2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud leppe, mille järgi pidi Reiljan maksma riigile veidi üle 33 000 euro. 

 

Toimetaja: Indrek Kuus, Merili Nael, Siiri Ottender-Paasma

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: