"Pealtnägija": Savisaare-aegse Keskerakonna rahaskeemid Paavo Pettai pilgu läbi ({{commentsTotal}})

{{1547634480000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Varem hämaraid tehinguid eitanud, ent nüüd võimudega koostööle läinud Keskerakonna pikaaegne reklaamimeister Paavo Pettai rääkis intervjuus ETV saatele "Pealtnägija", et osales sisuliselt ulatuslikus rahapesus ja varjatud annetamises, kuhu olid tema väitel kaasatud ka teised tuntud tegelased. Pettai tõendite alusel ähvardab peaministriparteid rekordiline ettekirjutus, erakonna sõnul on aga hoopis Pettai ise kelm ja valetaja, selgub kolmapäevasest "Pealtnägijast".

Pärast aastatepikkust proovimist lõpuks olude sunnil intervjuuga nõustunud Pettai, kes tegi Keskerakonnaga 20 aasta jooksul 18 valimiskampaaniat, tunnistab, et temast sai karismaatilise esimehe Edgar Savisaare usaldusisik ja lõpuks sisuliselt salapankur, kes aitas parteid varjatult rahastada. "Kui sa oled ikka kellegiga koos sõjas käind ja korduvalt, noh, siis see ikka liidab noh," põhjendas mees ise.

Vastaste sõnul on aga 52-aastane reklaamiärimees, kes elas 90ndatel läbi juba ühe eraisiku pankroti ja keda ähvardab nüüd teine, meeleheitel ning valetab nii, et suu suitseb. Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb ütleb otse: "Tegu on väljapressimisega, selgelt erakonnalt soovitakse raha saada, sooviti raha saada. Need rahad ei ole saanud, nüüd üritab teiste kanalite kaudu kuidagi meid mõjutada selleks, et me läheks temaga mingi kokkuleppe või mingi kompromissi peale." Ärimees ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa lisab: "Minu arust ta kellegi tellimusel üritab lihtsalt oma nahka päästa, et ütleme, ja teisi mustata."

Kaks huvitavat episoodi

Keeruliste skeemideni jõudmiseks tuleb ajas minna tagasi aastasse 2009, kui Keskerakonna võlg ulatus 30 miljoni kroonini. Nii erakond kui nende reklaamimees kõikusid finantskuristiku serval. Mitmed ekserakondlased tunnistavad tagantjärele nn kilekoti-raha, millest "Pealtnägija" rääkis ka eelmisel nädalal. Aga skeemid, kuhu Pettai enda sõnul kaasati, on kõrgem pilotaaž ja nende harutamine keeruline nagu doktoritöö, sestap võttis "Pealtnägija" vaatluse alla vaid mõne episoodi mitmest.

Esiteks, Šveitsi fond, mille olemasolu Savisaar aastaid avalikkuses eitas. Pettai sõnul öelnud Savisaar talle ühel hetkel, et raha on tegelikult võimalik saada välismaalt. "Et talle on laekunud või noh jäänud raha, ütleme, kui ta on pidanud loenguid ja erinevaid nagu, ka raamatute eest, ütles ta mulle, on saanud siis honorare ja see raha on tal Šveitsis. Et seda raha saaks nagu Eestisse tuua."

Äripäeva peatoimetaja Aivar Hundimägi sõnul on tagantjärele selgunud, et juba vähemalt alates 1997. aastast oli Savisaarel perefond Šveitsis, kuhu laekusid mingid rahad ja nüüdseks on teada, et sinna on teinud makseid ka näiteks Alexander Kofkin näiteks. Pettai meenutab, et koos sõideti Šveitsi ja käidi ühes pangas, kust ta sai ühe tšeki. "Ja seal oli Aleksander Kofkin lihtsalt. /.../ Ta oli seal, lihtsalt seal pangas, vestles saksa keeles nende inimestega seal ja aitas meil seda asja seal korraldada," rääkis ärimees, lisades, et tšeki sai ta fondilt Arsai Investment ning summa oli 475 000 eurot.

Šveitsi raha jõudis erakonnale kombinatsiooniga, kus Pettai ostis parteile Tartus pärandatud kehvakese maja. Tehing toimus kolm nädalat enne 2011. aasta valimisi ja hind oli 250 000 eurot ehk mitu korda üle turuhinna. Pettai ise kirjeldas sündmusteahelat järgmiselt: "Ma selle tšekiga läksin Luksemburgi panka, kus ma võtsin laenu, isiklikult. Ja panin selle tšeki sinna tagatiseks. /.../Ja selle rahaga ma siis ostsin selle maja." Ta kinnitas ka, et tegi seda kõike selges teadmises, et ostuhinna sisse on peidetud tegelikult n-ö vaheraha Keskerakonna jaoks.

Kirjeldatud idee pani Pettaile pähe Savisaar koos Priit Toobaliga, rääkis ärimees. "Ja Šveitsis me rääkisime seda ka härra Kofkiniga loomulikult, ütleme, et mis siis nüüd edasi saab."

Hoolimata korduvatest ettepanekutest keeldus suurettevõtja Kofkin kommentaarist viidates, et pooleli on kriminaalprotsess. Samuti keeldus endine peasekretär Toobal. Majatehing sattus erakondade rahastamise järelevalve komisjoni luubi alla ja pärast pikka vaidlust jõustus kuu aega tagasi otsus, et 220 000 eurot osturahast oli keelatud annetus, mille Keskerakond peab riigile maksma.

Episood number kaks, mille "Pealtnägija" ette võttis, on veel keerulisem ja kuulsamate nimedega. 2009. aastal olid väikese vaheajaga kolmed valimised ja Pettai väitel sai Savisaar nõusse suurärimees Urmas Sõõrumaa, et ta annab erakonnale laenu läbi Pettai. Põhjus seisnes selles, et erakonnad tohivad laenu võtta ainult ametlikust krediidiasutusest. "Edgar ütles mulle, et ta räägib läbi ja ütles, et saa kokku Urmasega ja Urmas helistaski mulle ükspäev siis. Ja siis saime kokku seal tema kontoris ja ütles, et ta on põhimõtteliselt nõus, aga et /.../ ta ei tahaks nagu ettevõttele anda, et see on liiga nagu läbinähtav ja ta ei tahaks isiklikult sellega nii palju seotud olla. Et teeme selle ringi kuidagi pikemaks. Ma ütlesin, noh, ma ei tea, et mina ei oska sulle mingit nõu anda siin, et mõtle ise. Ta ütles, see ei olegi sinu probleem, et ma tegelen sellega," jutustas Pettai.

Paari päeva pärast helistanud Sõõrumaa talle tagasi ja öelnud, et on leidnud lahenduse. "Siis läksin kohale, siis oli Oliver Kruuda ka seal. Noh, keda ma ka tundsin varasemast ajast. Ja siis ta ütles – teeme nii, et mina annan Oliverile, on ju, ja Oliver annab sulle. Ja noh sina siis esitad Keskile arveid ja noh ühel hetkel maksavad ära ja siis maksad mulle tagasi kõik. Noh tundus nagu loogiline." Sõõrumaa soovinud aga asja Pettai sõnul veel keerulisemaks ajada. "Teeme niimoodi, et sa võta nagu Oliverilt nagu, Oliveri ettevõttelt siis eraisikuna seda laenu. Et siis ei saa nagu keegi midagi öelda." Pettai jutt paneb imestama Keskerakonna praegust peasekretäri Mihhail Korbi, et ärimees tuleb taoliste väidetega välja nüüd, kui tal on tekkinud majanduslikud raskused. "See on nagu seos väga imelik, et miks ta seda siis toime pani, miks ta tegeles ja miks tal kohe ei tekkinud mingit tunnet, et mina teen midagi valesti," arutles Korb. Pettai tunnistab, et tegutses ebakorrektselt.

"Minu motiiv oli tegelikult äriline puhtalt, ma tahtsin saada oma raha kätte, sest Keskerakond oli mulle pidevalt võlgu ja ma nägin selles head võimalust, et ma saan selle raha kätte. Noh, mitte kogu kampaania kulud, aga ma saan osaliselt need kaetud, me saame tehtud, et me saame edasi ja seal oli ka ajasurve väga suur. Loomulikult mul olid majanduslikud huvid, see oli see põhjus, miks ma selles osalesin."

Kokku liikus Kruuda firmalt laenuna Pettaile vanas rahas 9 miljonit krooni ehk üle 575 000 euro ning Keskerakond jõudis poole sellest Pettai väitel ka tagastada, kuni rahakraanid kuivasid. Ühel hetkel selgus aga, et erakonnal enam raha ei ole ning Toobal öelnud Pettaile, et nad ei saa enam maksta neid igakuiseid arveid. Pettai pärimise peal, mis edasi saab, olevat Toobal vastanud, et Savisaar selles probleemi ei näe.

Kruuda "Pealtnägija" kõnedele ja sõnumitele ei vastanud, tulemuseta jäi ka pöördumine tema advokaadi poole, et kommentaari saada. Hiljem kohtule esitatud seisukohtades väidab Kruuda, et tegu oli ehtsa laenu, mitte partei varjatud rahastamisega. Ka Sõõrumaa ei tulnud kaamera ette, aga kommenteeris telefonitsi. "Ma olen kuulnud neid väiteid, aga naeruväärne on kujutleda Oliver Kruudat Urmas Sõõrumaa tankistina. See on esiteks naeruväärne. Teiseks, kui vaadata kogu Pettai tegevusi, millega ta üldse nagu tegeleb, siis need, kõik need tegevused on kelmilikud."

Foto ajast, kui Urmas Sõõrumaa üritas Edgar Savisaare kaasabil poliitikasse minna Autor: Rene Suurkaev / ERR

Pettai väitel sõlmiti saatuslik laenuleping Sõõrumaa kontoris ja selle koostas Sõõrumaa firma õigusnõunik. Ta möönab, et suuresti on tegu sõna-sõna vastu olukorraga, aga andis "Pealtnägija" käsutusse ka kohtule esitatud materjalid, kus ahelat üksipulgi kirjeldab ja kaudsete tõenditega toetab. Sõõrumaa omakorda kommenteerib, et need väited on nagu puder ja kapsad. "Mina igal juhul ütlen, et saadaks mingi psühholoogi või mingisse ekspertiisi, et ütleme, et tema, ütleme, tema jutu põhjal nagu kedagi teist süüdistada on, ütleme, täiesti, tõesti ma arvan, et seal mingi ekspertiis peaks oma arvamuse andma," rääkis Sõõrumaa.

Seepeale ei jää ka Pettai vastust võlgu, öeldes Sõõrumaa kohta: "Noh, kui ta eksponeerib ennast vaimse inimesena, siis ma ütleks talle lihtsalt – tee üks meditatsioon teemal valetamine. Ja võib-olla sa leiad endal mehemeele üles ja vaatad julgelt oma minevikule otsa."

Samal ajal tõmbas imelik laenutehing Kruudaga maksuameti tähelepanu, kes pidas seda varjatud tuluks ja kohustas Pettaid tasuma üle 200 000 tulumaksu ja intressi. Pettai, kellele hingasid kuklasse ka teised võlausaldajad, keeldus jätkamast enne, kui ei saa konkreetseid tagatisi ja detsembris 2014 allkirjastatigi kurikuulsad garantiikirjad, millele pani erakonna poolt pookstavi Priit Toobal ja mille maht oli kokku üle 700 000 euro. Kaardimaja varises kokku aastal 2015, kui valimiste järel sattus Savisaar koomasse, jalg amputeeriti ja sügisel esitati linnapeale ja mitmele ärimehele, sealhulgas Pettaile kahtlustus. Nüüd oli igaüks iseenda eest ja Pettai otsustas kõik üles tunnistada.

"Koostööle minek oli väga selgelt ajendatud sellest, et ma tundsin, et ma enam ei jaksa. Et mul ei ole midagi teha. Et ma ei jaksa neid advokaadi arveid enam maksta. /.../ Ja päeva lõpuks ma tundsin ka seda, et mul ei ole enam millegi nimel nagu noh... et olengi mina, et mul ei olegi kellegi nimel enam mingisugust võitlust või mingit lahingut pidada. Ja oleme ausad, et ega päeva lõpuks nagu kõige ära rääkimine on ka kergendus."

Erakond mängis ennast Savisaare juhtimisel mitte ainult poliitilisse isolatsiooni, vaid kui Pettai garantiikirjad lõpuks letti lõi, ka majanduslikku tupikusse, mis kulmineerus juhtimise ülevõtmise ja bürooruumide müügiga Toompeal. Siinkohal jõuabki lugu otsaga tänapäev. Nimelt on Savisaare kohtuprotsessi kõrval vähem tähelepanu pälvinud see, et Pettai tegi koostööd ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoniga ja viis neile sadu dokumente, mille põhjal arvutati kokku, et aastate jooksul jättis reklaamimees erakonnale esitamata üle 1,2 miljoni euro eest arveid, mis kvalifitseerub komisjoni hinnangul varjatud rahastamiseks. Komisjon pöördus ses osas prokuratuuri, kes algatas eraldi kriminaalasja, ja saatis Keskerakonnale ka eelotsuse ehk ärakuulamiskirja, mille tähtaeg on 25. jaanuar.

Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi sõnul on Pettai kalkulatsiooni jultunult paisutanud ja järelevalvekomisjon usub teda poliitilisest kallutatusest. Need on kõik spekulatsioonid ja loomulikult ma ei hakanud isegi juhatusega seda olukorda arutama. Lihtsalt oli selge vastus, et ei, tema ei saa mitte ühtegi senti, kuna ei ole selleks põhjust," kommenteeris Korb. Pettai ise ütleb seepeale, et eks see jääb kohtu otsustada.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: