Reps Kohtla-Järvel: 12. klassi noor võiks osata kõiki aineid eesti keeles
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles teisipäeval Kohtla-Järvel hariduspoliitika tulipunktiks kerkinud Järve gümnaasiumi inimestega kohtudes, et 12. klassi jõudnud noor võiks osata õppida kõiki aineid eesti keeles.
Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži arendusdirektor Mare Roosileht küsis minister Repsilt konkreetseid ja kriitilisi küsimusi. Ta heitis ette, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumile ülemineku puhul ei ole ta näinud arengukava, visiooni ega ka samme, millega jõuda eesmärgini.
"Keegi ei tea, kuhu ja millal tulevad õpetajad ja mis on selle kooli eesmärk," ütles ta.
Roosileht küsis, millal saab olla Kohtla-Järvel sada protsenti Eesti kool ja kas kõik seal tööle hakkavad õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele, ehk valdavad kõrgel tasemel eesti keelt.
Reps vastas, et ministeeriumil on mitmeid strateegiaid. "Riigigümnaasiumil on visioonid ja kvaliteediraamistik. Kohtla-Järve riigigümnaasium saab olema üks pereliige teiste riigigümnaasiumite seas. See visioon ja tüvi toetub teistele riigigümnaasiumidele. Riigigümnaasiumil on oma eesmärgid. Siin piirkonnas on oluline, et oleks keel ja kultuur. See suur raam, eesmärk on riigigümnaasiumite ühisus," rääkis Reps.
Reps ei osanud öelda, mitu aastat läheks aega, et mitte keegi õpetajatest ei vajaks ise enam eestikeelset õpet.
Repsi sõnul on eesmärk, et 12. klassi jõudnud noor oleks võimeline õppima kõiki aineid eesti keeles.
Minister rääkis ka, et ministeerium teeb kõik pingutused selle nimel, et kõik õpetajad oleks sellel tasemel.
Küsimusele, kas õpetajatele laieneb ka vene keele oskuse nõue, vastas Reps, et õpetajate konkursil sellist nõuet ei ole.
Veidi hiljem antud pressikonverentsil ütles Reps, et soov on, et eesti keele roll piirkonnas kasvaks.
Kohtla-Järvele rajatava riigigümnaasiumi ümber on viimastel kuudel olnud palju segadust. Riigigümnaasiumi rajamisega pidi senine eestikeelne Järve gümnaasium muutuma põhikooliks ning asutatav riigigümnaasium tulema samuti eestikeelne.
Ootamatult otsustas aga haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et riigigümnaasium tuleb teha sisuliselt kakskeelsena ehk 60-40 põhimõttel (60 protsenti õpetatakse eesti ja 40 protsenti vene keeles). See pahandas kohalikku eestikeelset kogukonda ja pälvis nii opositsiooni kui ka Keskerakonna koalitsioonipartnerite kriitikat.
Pressikonverentsi video
Toimetaja: Aleksander Krjukov