Pöördumisele selle algatanute nimel alla kirjutanud eestikeelse Kohtla-Järve Järve gümnaasumi õpilase lapsevanem Mare Roosilehe sõnul leiavad pöördujad, et tegemist võib-olla põhiseaduse rikkumisega.

"Preambulis sõnastatakse imperatiivselt, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, tehes riigile ülesandeks kaitsta eesti keelt kui eesti kultuuri säilimise olulist eeldust," rõhutas Roosileht.

Pöördumises viidatakse mitmele põhiseaduse paragrahvile, mille kohaselt riik ei ole kohustatud pakkuma haridust muus keele kui eesti keeles. Samuti viidatakse erinevatele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätetele ning määrustele, mis on fikseerinud Kohtla-Järve gümnaasiumi asjaajamis- ja õppekeeleks eesti keele.

"Riik on kohustatud tagama eesti keele ja kultuuri säilimise ka Ida-Virumaal, kus eesti kogukond on olulises vähemuses. Praegune olukord riigigümnaasiumi loomisel lähtub meie hinnangul peaministri, haridus- ja teadusministri ning Kohtla-Järve Linnavalitsuse/volikogu erakondlikest ning vene õppekeelega põhikooli lõpetaja huvidest, kuid riivab ebaproportsionaalselt eesti emakeelega laste põhiseaduslikke õigusi oma keele, kultuuri ja identiteedi säilitamiseks ning ka nende laste, kes on lasetaiast alates õppinud eesti keeles, õigusi ja huve oma tuleviku kindlustamisel Eesti ühiskonnas," öeldakse pöördumises.

Pöördumise lõpus rõhutatakse, et riik ei peaks kitsendama niigi vähest eesti keelt Ida-Virumaal, eriti 2019. aastal - keeleaastal.

13. veebruaril saatsid Järve gümnaasiumi vilistlased ja lapsevanemad avaliku pöördumise haridus- ja teadusminister Mailis Repsile, soovides selgeid seisukohti rajatava riigigümnaasiumi õppekeele osas. Sellele pöördumisele on tänaseks alla kirjutanud 958 inimest.