Leht rääkis Vikerhommikus, et Keskerakonna jaoks on võtmeküsimus, kuidas ja kellele nad oma poliitikat edaspidi teevad ja ennekõike oma vene valijaid kõnetavad.

"On suured riskid Reformierakonna juhitavasse koalitsiooni minna, aga minu hinnangul on veel suuremad riskid EKRE ja Isamaaga. Ei maksa arvata, et Eestis elavad venekeelsed valijad ei tea, mis asi EKRE on. Nad on EKRE suhteliselt venelaste vaenulikku poliitikat märganud. Sellisesse koalitsiooni mineku põhjendamine oma vene valijatele on märksa keerukam kui Reformierakonnaga minekul," rääkis Leht.

Politoloog selgitas, et Keskerakond on võtnud reedeni sisekaemuseks aega ja kui valimiste kaotusevalust üle saadakse, võib Ratas vastu võtta ka ministrikoha Kaja Kallase valitsuses.

"Muidugi oleks Jüri Ratas tahtnud olla minister Jüri Ratase valitsuses. Praegu on suur küsimus, kuivõrd Ratas ja Keskerakonna tuumik on saanud üle kaotusevalust ja valimistulemuste pettumusest. Kindlasti on olemas kiusatus mõelda, kas mitte pingutada ka peaministri positsiooni säilitamise nimel. Aga see eeldab koostööd EKRE-ga ja see on riskantne. Paar päeva hinge tõmmates võibolla ei tundugi ministri positsioon Kaja Kallase valitsuses Jüri Ratasele enam nii õudne."

Ratas ei tee Aasaga seda, mida Savisaaar tegi temaga

Ratas kummutas eile ERR-is spekulatsioonid, nagu võiks REKE koalitsiooni sünni puhul saada temast hoopis Tallinna linnapea.

"See on ka mõistetav, sest ta ei taha teha Taavi Aasaga seda, mida tegi Edgar Savisaar kunagi sarnases olukorras temaga." (2007. aastal oli Ratas Tallinna linnapea ja Savisaar majandusminister. Pärast sama kevade riigikogu valimisi kukkus Keskerakond valitsusest välja ja Savisaar jäi ministrikohast ilma. Seejärel sundis Savisaar Ratast linnapea kohalt lahkuma ja riigikogusse minema ning Savisaar asus ise meeritoolile - toim)

Lisaargumendina Ratase valitsusse minekul tõi Leht välja selle, et erakonna esimehed peaksid olema valitsuses, mitte ussitama riigikogus.

"Parteijuhid peaks olema valitsusse, sest nii väheneb riigikogus ussitamise võimalus. Me oleme seda näinud, kui Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder keeldus valitsusse minekust ja teadlikult ajas riigikogus torpedeerivat poliitikat. Valitsuse tervisele oleks hea, kui REKE liidu korral Ratas valitsusse läheks."

Ka EKRE võidaks REKE sünnist

Leht avaldas arvamust, et ka EKRE-le oleks kõige mugavam kui sünniks Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit.

"EKRE seisukohalt on neile kõige mugavam opositsiooni positsioon, kui saadakse olla Reformierakonna ja Keskerakonna vastu. Nad oleksid opositsiooni suurim jõud ja see oleks neile hea võimalus oma populaarsust veelgi kasvatada. Kui aga Keskerakond jääks opositsiooni, siis oleks nemad suurim jõud ning konkurents ühiskonna eestlastest protestihäältele oleks märksa teravam."

Rääkides sotsiaaldemokraatide väljavaadetest märkis Leht, et nende ainus võimalus oleks, kui Reformierakonna ja Keskerakonna kõnelused jooksevad ummikusse ja võimule tuleb kolmikliit. Samas on sotside kümme häält liiga väike, et ise mingitki initsiatiivi haarata. Küll aga soovitas politoloog, et sotsid vajaks restarti, milleks kõige lihtsam oleks erakonna esimees juba enne europarlamendi valimisi välja vahetada.

"Valimistulemus oli sotsidele pettumus. Minu soovitus sotsidele oleks juhti vahetada ja teha seda enne europarlamendi valimisi valimisi. Jah, Jevgeni Ossinovski on sisuliselt tugev poliitikate väljatöötaja, aga rahva palavat armastust pole ta pälvinud. Sotsidel on praegu madalseis ja lihtsaim variant restardiks on juhti vahetada."

Sotsid vajaks restarti ja uut juhti

Vaagides, kellest võiks sotside uus esimees saada, ütles Leht, et ehkki rahva seas on suurima populaarsusega sots Marina Kaljurand, ei kannaks ta sisepoliitiliselt seda välja.

"Kaljurand on hea esinumber europarlamendi valimistel, aga ta on sotside seas uus liige. Ma ei ole ainuke, kes pole veendunud tema sisepoliitilises tugevuses, kogemuses ja võitleja natuuris. Ta on populaarne rahva hulgas, aga ei pruugi olla tugev sisepoliitiline liider. Selles mõttes on Indrek Saarel võimalus olemas."

Riigikogu valimised võitis Reformierakond, kes sai 34 kohta. Keskerakond sai 26, EKRE 19, Isamaa 12 ja Sotsiaaldemokraatlik erakond kümme kohta. Esimesena jäi parlamendist välja Eesti200, kelle poolt hääletas 4,4 protsenti valijatest. Valimisaktiivsus oli täpsustatud andmetel 63,7 protsenti.