Nädal tagasi olid paljud keskerakondlased kindlad, et riigikogu valimiste võit kuulub neile. Nädal hiljem valitseb senises peaministrierakonnas viisakalt öeldes mõõdukas peataolek. Seda leevendab vaid teadmine, et teised erakonnad on enamvähem samas seisus.

"Valimistulemus andis tulemuse, kus häid lahendusi ei ole kellelgi. Kõrvalt vaadates oleksid kõik erakonnad otsekui omavahel sõjas, sest kõik tahavad ju valitsusse. Tegelikult ei ole see sõda, vaid totaalne umbusk, keegi ei usalda kedagi," pihtis Keskerakonna juhatuse liige omavahel. "Meie ka ei usalda, ikka kardame, et teised üritavad Keskerakonda üle ja nurka mängida."

Segaduses on ka valimiste võitja Reformierakond, kes sai kiiresti aru, et nende esimene valitsuseelistus – liit Isamaa ja sotsidega, mis annaks parlamendis 56 kohta – pole siiski hea mõte: Isamaa võib hakata uues koalitsioonis soleerima nagu tegi seda Ratase valitsuses, sotside ja Isamaa suhted on tegelikult ehmatavalt jäised, koostöö võib hakata kiiresti pragunema.

Enne kui Reformierakond jõudis lõplikult otsustada, mida teha, kohtusid 5. märtsil Keskerakonna, EKRE ja Isamaa liidrid. Kolme peale oleks neil riigikogus 57 kohta. Ja Jüri Ratas säilitaks peaministri koha, mis on inimlikult arusaadav soov. Opositsiooni jääks selle variandiga Reformierakond ja sotsid.

6. märtsil tegi Kaja Kallas Jüri Ratasele ettepaneku alustada koalitsioonikõnelusi, mis võiksid lõppeda Reformi- ja Keskerakonna võimuliiduga, kellel on parlamendis 60 kohta.

"Kaks erakonda ühes valitsuses on parem kui kolm, seni on Keskerakond käitunud nii, et kui milleski kokku lepitakse, siis sellest peetakse kinni, ka paljud Reformierakonna piirkonnad toetavad koalitsiooni just Keskerakonnaga," refereeris reformierakondlane üht nende majas toimunud arutelu.

Keskerakond võttis Reformierakonna pakkumise vastu umbusklikult, seda oli näha Jüri Ratase näost ja mõista tema sõnadest 6. märtsi õhtul, pärast kohtumist Kaja Kallasega.

Jaanus Karilaid, Keskerakonna aseesimees, sõnastas nende mure: "Võtame Reformierakonna ettepanekut tõsiselt, aga peame testima, kui siiras see on, ega see ole [reformierakondlaste] mäng, et sotsid ja Isamaa leplikumaks muuta."

Rahvusvahelise naistepäeva hommikul saab Jüri Ratas kinkida kimbu Eesti tulpe erakonna aseesimeestele Mailis Repsile ja Kadri Simsonile, samuti Euroopa Parlamendi liikmele Yana Toomile ja parlamendi keskfraktsiooni esimehele Kersti Sarapuule. Nad kõik kuuluvad Keskerakonna juhatusse, kes hakkab 8. märtsil kell 10 arutama, mida teha Reformierakonna koalitsioonikõneluste ettepanekuga – kas see vastu võtta või tagasi lükata.

Tuleb kirglik koosolek, ennustatakse.

Reform+Kesk?

Riigikogu aseesimees Enn Eesmaa kuulub nende hulka, kes soovitavad Kaja Kallase kutse vastu võtta. "See on auväärt pakkumine, mis eeldab tõsist arupidamist ja konstruktiivset lähenemist," ütles ta ning meenutas, et paljudes kohalikes omavalitsustes teevad Kesk- ja Reformierakond edukat koostööd

Riigihalduse ministril Janek Mäggil on enda arvamus teada. "Läbirääkimisi Reformierakonnaga tuleb pidada, kas need viivad koalitsioonilepingu sõlmimiseni, on ajast ette ruttamine," ütles ta. "Täna ei tea ei Jüri Ratas, Kaja Kallas, Helir-Valdor Seeder, Mart Helme ega Jevgeni Ossinovski, kas neil on šanss valitsuses osaleda või ei."

Mäggi tunnistas, et kindlasti on Keskerakonnal mitmeid asju, mida tahab uues koalitsioonis saavutada ja on teemasid, millest ollakse valmis loobuma, kuid ei hakanud neid "punaseid jooni" maha märkima.

Ebamäärasust on palju. Ka Keskpartei aseesimehe Jaanus Karilaiu sõnades, et "kui Reformierakond on valmis kompromissideks ja võrdsete liiduks, on koalitsioon võimalik".

Üks suurim vastuolu on Reformierakonna soovitud 500 eurot maksuvaba miinimumi igakuiselt kõigile, mida Keskerakond nimetab rikastele lisaraha maksmiseks. Aga poliitikas on tavaliselt nii, et kui tahetakse kokku leppida, siis kokku ka lepitakse.

Keskpartei juhatuse liige, Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev võttis korraks mõtlemisaja, vastates küsimusele, kas tema eelistab võimuliitu Reformierakonnaga või EKRE ja Isamaaga või hoopis opositsiooni minekut.

"Väga lihtne: peab minema sinna koalitsiooni, kus sinu valijate huvid on esindatud ja kui see pole võimalik, siis tuleb minna opositsiooni," ütles ta.

Kesk+EKRE?

Keskerakonna koalitsiooni EKRE ja Isamaaga nimetas Belobrovtsev keeruliseks valikuks. "Oleks raske töö inimestele selgeks teha, et see oleks meie valijatele parim. Kui laual on mitu varianti, siis pole see kindlasti minu esimene [eelistus]."

Enn Eesmaa, kes on ka Keskerakonna välissekretär, otsis samale küsimusele vastamiseks sõnu ettevaatlikult nagu lumehange kukkunud münte: "Sellele võib mõelda siis, alles siis, kui luhtuvad koalitsioonikõnelused Reformierakonnaga, aga ma usun, et Keskerakonna ja Reformierakonna koostöö on võimalik, see vastab ka valijate ootustele ja lootustele."

Minister Mäggi pareeris Keskerakonna, EKRE ja Isamaa selle nädala kohtumise selgitamise lühivastusega "Inimesed suhtlevad."

Jaanus Karilaid põikles otsekui rahvastepalli platsil kõrvale teemast Keskerakonna võimalikust liidust EKRE ja Isamaaga. "Ei teeks edetabelit ega tõstaks kedagi ettepoole. Küsimus on läbirääkimiste ja kokkulepete võimalikkuses ja võimatuses," kostis ta vastuseks.

Keskerakonna juhatuse liige, kes palus enda nimesilti järgneva tsitaadi juurde mitte riputada, küsis vastuseks keskpartei-EKRE-Isamaa valitsuse võimalikkusele: "EKRE-ga ühes paadis? Läheme koos Narvas tõrvikurongkäiku tegema, või? Ja tühistame kooseluseaduse? Astume välja Rail Balticu ehitamisest? Võtame tagasi Eesti toetuse ÜRO ränderaamistikule? Ütleme, et las avara silmavaatega inimesed ja kõik venelased lähevad Keskerakonnast minema, kui neile EKRE ei meeldi?"

Jüri Ratasel on ainult keerulised valikud.