Stoltenberg ERR-ile: ebakindluse ajastul on NATO roll veelgi suurem ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Eesti on alates 29. märtsist olnud Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni ehk NATO liige 15 aastat. Peasekretär Jens Stoltenberg tunnustas intervjuus Epp Ehandile Eestit panuse eest ühisesse julgeolekusse ja missioonidesse välismaal.

Samuti ütles Stoltenberg "Välisilma" intervjuus, et Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk, mille ta sai Eestilt, pole ainult tunnustus talle, vaid kogu alliansile. 

Me tähistame täna NATO laienemise aastapäeva. Me oleme viimastel aastatel Eestis näinud NATO kohaloleku tugevnemist. Teie isiklikult saite hiljuti oma pühendumuse eest meie kõrgeima riikliku teenetemärgi, Maarjamaa Risti teenetemärgi. Kui rahul te olete Balti riikide kaitstusega praegu?

Me näeme NATO tähtsust ja koostöö tähtsust. Me oleme väga tänulikud Eestile panuse eest meie jagatud julgeolekusse ja kollektiivsesse kaitsesse, võõrustades üht lahingugruppi ja panustades NATO missioonil Afganistanis. Samuti olete te eeskujuks kahe protsendi kaitsekuludega SKT-st. See on tähtis Eestile, aga ka kogu NATO-le. Ma pean seepärast suureks auks teenetemärgi saamist. Minu jaoks on see tunnustus kogu NATO-le ja eelkõige kõigile neile meestele ja naistele, kes NATO missioonidel teenivad. Minu jaoks on see suur au.

Samal ajal teame, et meil pole kõiki võimekusi, peamiselt õhu- ja rannakaitse, kuid ka rasketehnika. Kuidas me neid arendada saaksime?

Me vaatame pidevalt läbi oma hoiakut ja seda, mida peaksime veel tegema. Samas tuleb mõista, et NATO heidutus ja kaitse põhineb mitme meetme kombinatsioonil. Meil on riiklik kaitsevõime - Eesti on märkimisväärselt suurendanud võimekusi ja professionaalset taset.

Meil on mitmeriigiline kohalolek Eestis, aga ka Poolas ja teistes Balti riikides. NATO kohaloleku tähtsus on see, et tegemist on mitmeriigilise jõuga. Eestis juhib seda Suurbritannia. See saadab tugeva sõnumi, et iga rünnakut Eestile vaadatakse kui rünnakut kõikidele liitlastele, kogu alliansile, sest NATO on Eestis. See on tugev sõnum.

Kolmandaks, oleme märkimisväärselt suurendanud võimekust tugevdada. Kui näeme kriisi arenemas või pingeid suurenemas, siis saame vägesid liigutada kiiresti läbi terve alliansi. Nägime seda Norras toimunud enam kui 50 000 mehega õppustel, kui liigutasime rasketehnikat ja tuhandeid sõdureid üle Euroopa.

Kokkuvõttes vaatame, mida veel teha, aga Eesti kaitse ei sõltu üksnes kohalolevatest üksustest, vaid ka meie võimekusest vajadusel kiiresti saata lisaüksusi.

Kui kiiresti need üksused saavad liikuda? Teame sõjaväe mobiilsuse probleeme, ka oma aastaülevaates ütlete te, et tuleb lühendada aega, mis on vajalik üksuste liigutamiseks.

Täpselt nii. Üksuste liigutamine on NATO-s tähtsal kohal. Investeerime rohkem infrastruktuuri, parandame protseduuri, investeerime transpordivahenditesse ja parendame koostöövõimet, et saaksime koostööd teha üksuste liigutamiseks.

Uuendame juhtimisstruktuuri just selle jaoks Atlandi keskusega, et saaksime planeerida ja harjutada üksuste liigutamist üle Atlandi ookeani Euroopasse, aga ka uue Euroopa keskusega, mis vastutab logistika ja militaarmobiilsuse eest Euroopas.

Meil on ka kiirreageerimisüksused, mis on valmis kiiresti liikuma. Meil on kõige kõrgemas valmisolekus üksused ehk VJTF (Very High Readiness Joint Task Force).

Kas võiksite tuua näiteid konkreetsetest mobiilsuse pudelikaeladest, mida te tahate lähiaastail lahendada?

Näeme pudelikaelu, mis on seotud infrastruktuuriga ehk mõnel puhul pole nad piisavalt suured ja tugevad, et saaks kiirelt liigutada palju rasketehnikat.

Kuid loomulikult oleme võimelised liikuma, oleme liigutanud vägesid läbi Balti riikide varemgi. Meil on laevu ja lennukeid. NATO suudab lisajõude saata, kui on vaja.

Oleme märkimisväärselt suurendanud üksuste valmisolekut. Paari viimase aastaga oleme kolmekordistanud NATO kiirreageerijate suurust ja alustanud millegagi, mida kutsume neli kolmekümmend ehk uue valmisoleku initsiatiiviga.

Tulles tagasi õhukaitse probleemi juurde, millest me räägime päris palju Eestis. Kas peaksime ootama kuni suudame seda ise osta või on võimalik luua mehhanism, mis sarnaneks praegusele õhuturbele?

Nagu ütlesin, me hindame pidevalt, mida veel peaksime tegema. Meil on õhuturve. Saame vajadusel juurde saata lisavõimekusi. Aga peame dialoogi Eestiga ning meil on ka NATO kaitseplaneerimine, kus identifitseerime puudujäägid ja uued vajaminevad võimekused, mille jagame liitlaste vahel laiali, et neid saaks tagada. Loomulikult on selle üks tähtis osa õhukaitse. Meil on selleks integreeritud raketi- ja õhukaitse, mida praegu tugevdame.

Liigume maailma, kus reeglid taanduvad ja pinged liitlaste vahel kasvavad. Mida see NATO jaoks tähendab?

Ettearvamatumas maailmas vajame me tugevaid rahvusvahelisi organisatsioone. NATO on alati olnud tähtis, aga nüüdsel suurema ebakindluse ja ettearvamatuse ajal on NATO roll veelgi suurem. NATO tugevus on see, et oleme võimelised muutuma, kui maailm muutub. Just seda me praegu teemegi. Meil on käsil suurim tugevnemine ja muutumine pärast Külma sõja lõppu.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: