Eksperdid ei pea Hiina fondi investeeringut Tallinna-Helsingi tunnelisse utoopiaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1552315800000 | amCalendar}}
Foto: Sweco

Redgate Capitali analüütik Karl Ingmar Parts tõi välja, et kuigi Eestis Tallinna-Helsingi tunneli projekti 15 miljardit eurot investeerida kavatsev Hiina fond Touchstone Capital Partners on meile tundmatu, ei tähenda see automaatselt, et neisse peaks kõhklusega suhtuma. LHV portfellihalduri Mikk Tarase sõnul ei ole fondi tulek tunneliprojekti väga utoopiline, ehkki selle teokssaamiseni on väga pikk tee minna.

Prants ütles ERR-ile, et ei temal ega Redgate'il pole varem Touchstone Capital Partnersiga kokkupuudet olnud ja täpselt ta nende tegemistega kursis ei ole.

"See, et me neist kuulnud pole, ei tähenda aga automaatselt seda, et peaksime neisse kõhklusega suhtuma. Meie regioonis on vähe nii suuri projekte, mida sellised fondid vaatavad, mistõttu igapäevaselt nad siin ka väga aktiivselt silma ei paista," tõdes ta.

Ka seda, et hiinlased tahavad raha paigutada projekti, millel pole veel kooskõlastusi, ei pidanud Prants tingimata kahtlaseks.

"Nagu teada, on Hiinas kapitali palju ning vaadates nende senist investeerimisajalugu, võiks arvata, et hiinlased investeerivad üsna kergekäeliselt, kui võrrelda neid teiste riikide, näiteks Põhjamaadega. Touchstone'i kodulehelt paistab, et kohtumisi on peetud nii Tallinna linnavalitsusega kui ka peaministriga, mis viitaks, et asi võib olla tõsisem, kui mõnigi meist arvab," ütles ta.

Hiljutised trendid näitavad aga Prantsi sõnul, et Hiina investeeringud Euroopasse on pisut maha rahunemas. Peamiste põhjustena tõi ta välja, et Hiina riik on ise pidurdanud välisinvesteeringuid, et tagada piisava kapitali olemasolu riigisiseselt.

"Teiseks on Euroopa ja USA muutunud järjest valvsamaks Hiina investeeringute osas, sest kardetakse kontrolli kaotamist kriitilistes riigiaparaadi funktsioonides nagu infrastruktuur, kõrgtehnoloogia ja kaitsetööstus, eriti selles valguses, et viimastel aastatel on Hiina kapitali sissevool olnud väga tugev. Heaks näiteks siin on Trumpi kaubandussõda Hiinaga," rääkis analüütik.

Ta juhtis tähelepanu sellele, et Touchstone'i investeeringu puhul on tegemist kavatsuste protokolliga, mis võib tähendada ka pelgalt seda, et nende arvates on projektil jumet ning nad on valmis seda edasi analüüsima. Pressiteatest võis samuti välja lugeda, et ühtki siduvat kokkulepet veel sõlmitud pole.

Võimalikest ohtudest rääkides ütles Prants, et teatavad ohud käivad Hiina rahaga kaasas kindlasti, sest nende investeerimisfilosoofia on teistsugune kui meil Eestis ja ülejäänud Euroopas. Põhiliseks erinevuseks on just riigi roll rahavoogude suunamisel. Kuna Touchstone on samuti suures osas Hiina riigi oma, tuleb tema sõnul mõelda, milline on Hiina riigi huvi Tallinna-Helsingi tunneli finantseerimisel.

"Viimastel aastatel on Hiina suunanud järjest rohkem strateegilisi investeeringuid Euroopa infrastruktuuri- ning kaitseprojektidesse, mis on teinud mitmed riigid ettevaatlikumaks ning meediast võib üha enam leida artikleid, mis õhutavad Hiina agressiivsesse investeerimispoliitikasse valvasalt suhtuma. Samuti käivad Hiina investoritega üldjuhul kaasas ka kõrgendatud bürokraatia ja paberimajandus, mis nõuab juhtimise vastavusse viimist," sõnas ta.

Taras: tunnelisse investeeriv fond on pigem vahendaja rollis

LHV portfellihaldur Mikk Taras rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Touchstone Capital Partnersi näol ei ole tegemist klassikalise arengupangaga.

"Pigem on see vahendaja rollis olev finantskeha, kes ilmselt hakkab ise Hiinast otsima finantseerijaid, kes selle raha sinna panevad - arengupangad, kommertspangad," selgitas ta.

Tunneli jaoks finantseeringute otsimine on alles algfaasis ja Taras märkis, et fond paneb sinna kolmandiku omakapitali ja kaks kolmandikku laenaks ka ise. Seega hakkavad nad ilmselt alles finantseeringut otsima.

"Selge, et see 15 miljardit oleks ka Hiina uue Siiditee ehitamise raames väga suur summa. Kui mõtleme, mitusada miljardit on hiinlased juba kokku Siiditeesse suunanud, siis kindlasti see pole ainult sõnades olev plaan, vaid nad tõesti üritavad taastada kunagisi väga edukaid kaubandusteid Aasia ja Euroopa vahel," rääkis ta. "Aga 15 miljardit on ka mitmesaja miljardi raames hea mitu protsenti ja väga suur summa, millele Hiinas tuleb ka kõige kõrgemalt tasandilt heakskiit anda, et seda teha."

Taras lisas, et Hiina on hetkel suur investor ja tehnoloogia areneb kiiresti, seega ei ole fondi tulek tunneliprojekti väga utoopiline, ehkki selle teokssaamiseni on väga pikk tee minna.

On hoiatatud, et Hiina investeeringutega võib kaasneda mitmeid ohte ning Tarase sõnul on iga välisinvesteeringuga kellelegi oma huvid ja tingimused.

"Ka selle 15 miljardi puhul tasub arvestada, et hiinlased teevad seda ainult siis, kui nad saavad väga head garantiid või majanduslikud tingimused, miks seda teha. Laiemalt on nende huvi aidata ehitada üles kaubandusteed, mis oleks Aasia ja Euroopa vahel, teame ka, et nad proovivad väga jõuliselt väärtusahelas oma majandust edasi arendada, et järjest komplekssemaid kaupu Euroopasse saada," rääkis LHV portfellihaldur.

Ta tõdes, et kaubavahetus kui selline on kindlasti positiivne, kuid on oluline, et kõigi osapoolte huvid oleksid kaitstud.

"Selge on see, et hiinlastel on vahendeid, mida nad tahaksid investeeringutesse paigutada, aga kas see teoks saab, sellele tuleb pigem oodata Hiina poliitilisel tasemel heakskiitu. Touchstone Capital Partners tundub esialgu olevat pigem vahenduskeha. Kui sealt on esimene huvi olemas, eks näis, kas tegelikult ka Hiina riik sinna taha tuleb," lausus Taras.

Koort: hiinlaste investeerimishuvi ei üllata

Tallinna Ülikooli Konfutsiuse instituudi direktor Jekaterina Koort ütles, et Hiina valmidus Tallinna-Helsingi tunnelisse nii palju raha pigutada ei ole üllatav.

"Hiina rahvavabariik on seoses uue Siiditee projektiga, mis on juba mõnd aega olnud seal üleval, üritanud paigutada raha erinevatesse riikidesse, mitte ainult Eestisse," märkis ta.

Samas võivad Koorti sõnul läbirääkimised suhteliselt keeruliseks osutuda ja kindlasti peab uurima investori tausta, sest see peab olema piisavalt läbipaistev, välistamaks olukorda, kus lepingud on alla kirjutatud ja neid enam muuta ei saa.

Ka Koort kinnitas, et nii suured projektid ja investeeringud käivad Hiinas tavaliselt keskvalitsuse kaudu ja nende heakskiidul.

Hiigelinvesteeringut kavandava ettevõtte veebileht on ingliskeelne, hiinakeelset versiooni sellel ei ole. Samas leiab näiteks EAS-i soovitustest potentsiaalse Hiina partneriga äritehingute kavandamiseks, et kui Hiina ettevõttel on ainult ingliskeelne veebileht, siis see peaks tekitama kahtlust.

Postimehes Hiina rahapaigutuste ohtudest kirjutanud Leslie Leino ütles "Aktuaalsele kaamerale", et avalikest allikatest saadav info Touchstone Capital Partnersi kohta tundub vastuoluline.

"Koduleheküljel on väga palju erinevaid nimesid, aga kas nad kõik otseselt selle fondiga on seotud, tegelikult ei ole teada," tõdes ta. "Vaatasin nende koduleheküljelt, kus oli 2015.-2018. aasta majandustegevus ja tulevikuplaanid. Tegelikult mitte ühegi projekti nime sealt läbi ei käinud, mille nime näiteks Google'isse sisestades saaks teada, kuidas sellega on läinud, kas see hakkab tulevikus töötama."

Niisugune asi tekitab Leino sõnul küsimusi, nagu ka see, et inglise keeles esineb ettevõte ühe nimega, hiinakeelsetes allikates aga teisega.

"See ei tähenda, et see kõik oleks hukule määratud, aga küsimus on lihtsalt selles, kui keeruliseks nii suure rahasumma Hiinast siiatoomisel läheb. See võib olla tohutu peavalu ja see on põhipoint, et kui hakata end kõigesse sellesse segama, võib see lõppkokkuvõttes suure segaduse tekitada," lausus Leino.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: