Tallinna-Helsingi tunneli arendaja asub peagi Eestis keskkonnamõjusid uurima ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti-Soome tunneli äriprojekti arendaja Finest Bay Area Development OÜ loodab Soome-poolsed keskkonnamõjud selgeks teha hiljemalt tuleva aasta alguseks. Eestis ühtegi ametlikku menetlust algatatud pole, kuid uuringutega teeb arendaja algust siingi.

Soome avalikustas nn. Vesterbacka tunneli keskkonnamõjude hindamise programmi ehk dokumendi, kuhu pannakse kirja, missugused uuringud tuleb tunneli rajamise eel teha. Tunneli arendaja plaanib alustada ka Eesti poole uuringutega, lootuses, et neid saab kasutada hiljem, võimaliku riigi eriplaneeringu jooksul.

Seadused suurprojektide planeerimiseks on Eestis ja Soomes üsna erinevad. Meil saab valitsus algatada riigi eriplaneeringu ja selle raames tehakse ära kõikvõimalikud uuringud, otsustatakse võimaliku tunneli rajamine või mitterajamine ning selle parim trassivalik. Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv rääkis, et Soomes niisugust katusplaneeringut ei tehta.

"Soomes on haldussüsteem üles ehitatud niimoodi, et sellise otsuse puhul koosneb lõppotsus paljudest erinevatest väikestest otsustest, mis tegelikult toimuvad paralleelselt. Nendest osad on rohkem avaliku võimu otsused ja mõnes otsuses on suurem roll ka arendajal endal."

Näiteks peaks just keskkonnamõjude hindamine andma peamise sisendi otsustamaks, missugune saab olema võimaliku tunneli Soome-poolne trassivalik. Mõjude hindamist korraldab arendaja ning kohalikus riigiasutuses tehakse selle üle ainult järelevalvet. Paljudele tulevastele otsustele ja lubadele peaks keskkonnamõjude hindamine olema aluseks.

Mõned päevad tagasi jagas Soome Eestiga sealse mõjudehindamise programmi. Programmis on tunneli arendaja Finest Bay Area Development OÜ ära nimetanud, mida ja kuidas nad uurida plaanivad. Näiteks uuritakse, mil moel mõjutaks Soome ranniku lähedale ehitatud tehissaar sealse vee liikumist. Aga keskkonnamõjud on piiriülesed ning sestap saavad programmi tarvis ettepanekuid teha ka meie asutused ja inimesed. Aega selleks on meil 20. maini. Arendaja Eesti-poolne õigusnõustaja Paul Künnap usub, et mõjude hindamise endaga võiks valmis saada hiljemalt tuleva aasta alguseks, sest osa uuringuid on neil juba tehtud.

"See, millest me räägime, on tunnel mere all. Need mõjud on eelkõige geoloogilised ja selliseid sarnaseid mõjusid nagu mõnel raudteel või kõrgepingeliinil lihtsalt ei ole. See on üks asi, mis ajakava mõjutab. On tõsi, et on erinevaid asju, mis on Soomes kauem aega võtnud, aga me teame, et seal on suudetud ka teisi suuri projekte teha aastaga. Näiteks see tselluloositehas, mis soomlased ehitasid, seal nad tegid need uuringud aastaga."

Oidjärv on soomlaste kiiruse koha pealt pisut skeptilisem ning ütles, et vähemalt Eestis asjad nii kähku ei käi. "Ei julge öelda, et see riigi eriplaneeringu etapp võtaks alla kolme-nelja aasta. Sarnased planeeringud, kus suure asja asukoht määratakse, on kestnud viis-kuus aastat. Mõne kõrgepingeliini planeerimine on võtnud ka neli aastat."

Arvestada tuleb ka sellega, et kui valitsus tõepoolest otsustab riigi eriplaneeringu algatada, peab selle läbiviija leidmiseks korraldama riigihanke. Seejärel tuleb koostada keskkonnamõjude strateegilise hindamise programm ja alles siis võiksid tulla uuringud. Vähemalt niisugune oli tegevuskava, kui arutati tselluloositehase rajamist. Aga tunneliarendaja loodab Eesti riigist uuringutega ette jõuda.

"Meil on kavas neid alustada nüüd kevadel ja suvel. Need uuringud ju teostavad niikuinii spetsialistid, me niikuinii kooskõlastame uuringute lähteülesanded riigi esindajatega ja nende uuringute tulemused muutuvad avalikuks, mida igaüks saab kasutada. See mõte on, et kui need uuringud on asjakohaselt tehtud, siis neid saab kasutada ka strateegilises keskkonnamõjude hindamises," rääkis Künnap.

Uuringute lähteülesannete üle ongi arendaja ja meie riigiasutused juba mõnda aega aru pidanud. Tiit Oidjärv kinnitas: seda, et eriplaneeringus kasutatavaid uuringuid võiks teha ainult planeeringu ajal ja raames, ükski seadus ei ütle.

"Eestis on natuke ka see eripära, et see kahtlustamine on väga suureks läinud, et kui keegi midagi tellib, siis on see kohe kallutatud. Muu maailm nii rangelt seda piiri ei tõmba. Tegelikult kogu teave tuleb lihtsalt välja selgitada ja otsuse langetaja peab seda tagama, et see teave on korrektne. Aga tegelikult pole see nii range joon, mis hetkel midagi välja selgitatakse."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: