"Isamaa ja EKRE moodustavad koos tugeva isamaalise mõtete maailma. See on Eesti poliitikas omaette saavutus. Keskerakonna seisukohad on olnud sellest erinevad, selles pole kahtlustki. Seda juba iseseisvuse taastamisest alates. Aga ma usun, et Keskerakonna esimees Jüri Ratas on valmis kompromissideks. Summa summarum arvan, et sellises (Keskerakonna, EKRE, Isamaa - toim) valitsuses oleksid Eesti rahvuslikud huvid kaitstud," rääkis Rüütel ERR-ile.

Rüütel märkis, et EKRE esimees Mart Helme on suure kogemusega poliitik, kes kindlasti väga jõuliselt oma erakonna ja selle valijate eest läbirääkimistel seisab. Ja lisas, et väljakutseid, mille ees Eesti ja ka uus valitsus seisab, on väga palju, kuid olulisemateks nimetas ta neist sündivust, rahvuslikku kapitali ja maavarasid.

"Me oleme elanud kümme-viisteist aastat riigis, kus kapital otsustab kõik. Tihti on see olnud võõrkapital, mis otsustab. Me peame rahvuslikku kapitali edendama. Samuti seisma vastu sellele, et meie maavarasid ei kuritarvitataks."

Rüütel lisas, et talle teeb suurt muret ka madal sündivus ja seda eriti olukorras, kus idast tuleb võõrtöölisi kontrollimatult sisse.

"Kui me toome aastas sisse 10 000 töötajat Ukrainast, Valgevenest või Venemaalt, siis ei ole ma sellega nõus. Eesti riik ei peaks ehitama oma elu sellistele alustele," märkis ta ja lisas, et töökäte puudust tuleks leevendada välismaal elavate ja töötavate eestlaste koju toomisega.

Rüütel leidis, et tema hinnangul tuleks kriitiliselt suhtuda mõtetesse lõdvendada Eesti kodakondsuse andmise tingimusi. Ta tõi näiteks Vene erusõjaväelased, kes oma peredega Eestisse jäid, kuigi Rüütli sõnul oli temal Boriss Jeltsiniga kokkulepe, et tema aitab leida raha ja neile ehitatakse Eesti ehitajate poolt Peterburi ja Moskva piirkonda elumajad. Kuivõrd seda ei juhtunud, jäid Eestisse hulga inimesi, kellele Rüütli hinnangul kodakondsust andma ei peaks.

Arnold Rüütel on EKRE auesimees. Ta oli Eesti president aastatel 2001-2006.