ERR Brüsselis: EL kaalub, millise tähtajani Suurbritanniale ajapikendust anda

{{1553180220000 | amCalendar}}
Foto: Stefan Rousseau/PA Wire/PA Images/Scanpix

Euroopa Liidu riigijuhid pakuvad Suurbritanniale Brexiti tarbeks ajapikendust, kuid esialgu ei ole teada, kui pikaks ajaks ja millistel tingimustel.

Esialgse kokkuleppe mustand nägi ette, et Euroopa Liit annab Suurbritanniale ajapikendust 22. maini ehk Euroopa Parlamendi valimisteni, aga seda vaid juhul kui Suurbritannia parlament lahkumisleppe järgmisel nädalal heaks kiidab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nüüd on samas selgunud, et riigijuhid kirjutavad mustandi teksti ümber, kuid ei ole teada, milline kuupäev Suurbritanniale ajapikenduseks pakutakse.

"Selle Ülemkogu kohta on öeldud, et kui sageli on Ülemkogu otsused suuresti ettevalmistatud, siis seekord väga paljuski riigijuhid selle otsuse ise n-ö kirjutavad. Praegu tundub, et see protsess praegu käibki. Need infokillud ja see mustand /.../ oli selline, et arutatakse sellist kokkulepet või järeldust, et Suurbritanniale pakutakse ajapikendust 22. maini juhul, kui järgmisel nädalal Briti parlament lahkumisleppe heaks kiidab," rääkis Brüsselis viibiv ERR-i korrespondent Epp Ehand "Aktuaalsele kaamerale".

"Viimased infokillud viitavad sellele, et teksti kirjutatakse ümber - 22. maist saab praegu midagi muud. Ni et ootame huviga. Ma arvan, et mõne tunni jooksul näeme, millise sõnastuse on riigijuhid kokku leppinud. Aga see on selge, et ajapikendust kindlasti Suurbritanniale antakse," lisas Ehand.

Briti peaminister Theresa May on palunud Brexiti tähtaja pikendamist 30. juunini. Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk vastas kolmapäeval Mayle, et Brexiti edasilükkamine tuleb kõne alla vaid juhul, kui Briti parlamendi alamkoda kiidab lahkumisleppe lõpuks ikkagi heaks ehk ajapikendust ei anta uue leppe üle läbi rääkimiseks.

"Ma töötan jätkuvalt, et kindlustada parlamendi toetus leppele, et saaksime lahkuda korrektselt, mis tähendab, et me järgime Suurbritannia inimeste tahet," ütles May enne kohtumist Brüsselis ajakirjanikele.

"Tähtis on see, et me saaks aru, et Brexit on brittide otsus. Me peame seda järgima. Hääletusest on möödas peaaegu kolm aastat. Parlamendil on aeg otsustada. Lühike edasilükkamisaeg annab meile võimaluse otsustada Euroopa Liidust lahkumine, järgides referendumi tulemust. Ma siiralt loodan, et sellest saab läbiräägitav tehing," rääkis May.

"Aktuaalne kaamera" küsis ülemkogu eel peaminister Jüri Rataselt, millised tingimused on Suurbritanniale ajapikenduse andmisel tähtsad.

"Et leida kokkulepe Suurbritannia ja Euroopa Liidu vahel. Ma arvan, et see kokkulepe on meile kümme korda olulisem kui kokkuleppeta Brexit. Kui ajapikendust küsitakse, siis suure tõenäosusega küsitakse seda enne 1. juulit, maksimaalselt juuni lõpuni, ja teiselt poolt kindlasti ka see, et siis peab ka Suurbritannia oma sammu astuma oma parlamendis võimalikult ruttu, et kiita heaks lahkumislepe," vastas Ratas.

Merkel: EL on nõus leppe toetamise korral Brexitit pisut edasi lükkama

Euroopa Liidu liidrid võivad põhimõtteliselt nõustuda Brexiti lühikajalise edasilükkamisega, kui Briti parlament võtab järgmisel nädalal vastu kaks korda tagasi lükatud kokkuleppe Brüsseliga, ütles Saksa kantsler Angela Merkel neljapäeval.

Kui seda ei juhtu, võib vaja minna uut EL-i tippkohtumist, lausus Saksa valitsusjuht. 

Briti peaminister Theresa May taotleb neljapäeval Brüsselis algaval tippkohtumisel Brexiti edasilükkamist 29. märtsilt 30. juunile. Selle muudab aga keeruliseks asjaolu, et 23.-26. mail peetakse Euroopa Parlamendi valimised, millest Suurbritannia ei taha osa võtta.

Merkel ütles Saksa seadusandjatele: "Me võime põhimõtteliselt selle palve rahuldada, kui Briti parlament viib järgmisel nädalal läbi positiivse hääletuse lahkumisdokumentide üle."

EL peab hoolitsema, et tagatud oleks europarlamendi valimiste legitiimsus, rõhutas kantsler. 

Kui Briti parlament järgmisel nädalal lahkumislepet heaks ei kiida, on võimalik, et tuleb pidada enne lahkumistähtaega veel üks ülemkogu, lisas Merkel.

Brittide hulgas kasvab toetus Brexiti tühistamisele

Internetipetitsioon, milles nõutakse Briti valitsuselt Brexiti tühistamist, kogus vähem kui ööpäevaga 600 000 allkirja ja jooksis ülekoormuse tõttu neljapäeval lühikeseks ajaks kokku.

Petitsioon käivitati kolmapäeval ja selles tõdetakse, et "teist referendumit ei pruugi tulla, nii et hääletage kohe".

Ühendkuningriigi ametlik Euroopa Liidust lahkumise tähtaeg on 29. märts, kuid peaminister Theresa May püüab saavutada selle edasilükkamist.

"Valitsus on korduvalt väitnud, et EL-ist lahkumine on rahva tahe. Me peame selle väite peatama, tõestades rahva toetust EL-i jäämisele," seisab petitisoonis.

Parlamendi alamkoja pressiesindaja ütles, et süsteemi pidev suur koormus põhjustas veebilehe tehnilised probleemid.

Petitsiooni algatanud Margaret Anne Georgiadou ütles BBC-le, et "see on peaaegu nagu tammi purunemine".

"Paljude inimeste jaoks on see nüüd või mitte kunagi."

Briti parlament saab järgmisel nädalal hääletada mitme edasise tegevussuuna üle, kui Brüsseliga saavutatud lahkumislepe kolmandat korda tagasi lükatakse. 

Üheks võimaluseks on tühistada artikkel 50, mille alusel Suurbritannia EL-ist lahkumise läbirääkimisi peab.

Parlament hääletas eelmisel nädalal teise referendumi korraldamise vastu.

Macron hoiatas britte Brexiti-leppe veelkordse mahahääletamise eest

Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas neljapäeval, et kui Briti seadusandjad lükkavad Brexiti leppe järgmisel nädalal veel kord tagasi, lahkub Ühendkuningriik Euroopa Liidust leppeta.

"Negatiivse Brexiti-hääletuse korral liigume leppeta lahkumise poole. Me kõik teame seda. Ning selgus on neil päevil ja hetkedel väga tähtis," ütles Macron neljapäeval Euroopa ülemkogule saabudes. 

Briti peaminister Theresa May saabus tippkohtumisele plaaniga taotleda 29. märtsiks kavandatud Bexiti edasilükkamist kolme kuu võrra, et võimalda parlamendil tagada kontrollitud üleminek. 

Macron kordas teiste EL-i liidrite varasemaid avaldusi, mille kohaselt on lühike "tehniline ajapikendus" võimalik, vaid üksnes juhul, kui kaks korda lahkumisleppe tagasi lükanud Briti rahvaasemikud järgmisel nädalal seda toetavad. 

"Me austame Briti rahva hääletust. Me austame seda, mida peaminister ja parlament teevad," ütles Macron ajakirjanikele, korrates Briti raadio- ja telejaamade tarvis oma sõnu inglise keeles. 

"Ei-hääletuse, või ei korral, viib see kindlasti kõik otse leppeta lahkumisele," märkis ta. 

May ütles kolmapäeval alamkojas, et on kirjutanud Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile ja "teavitanud teda, et Ühendkuningriik taotleb artikkel 50 perioodi pikendamist 30. juunini".

Euroopa Komisjon soovitas seepeale EL-i liidritel valida väiksem viivitus - 23. maini - või hoopis pikem - vähemalt 2019. aasta lõpuni.

"See on ainus viis tagada EL-i institutsioonide toimimine ja nende võime otsuseid langetada," seisab EK vastuses, mis koostati enne May kirja kättesaamist.

"Iga teine variant (näiteks edasilükkamine 30. juunini 2019) kätkeb endas Euroopa Liidu jaoks tõsiseid juriidilisi ja poliitilisi ohte ning toob Ühendkuningriigi praeguse määramatuse ka ülejäänud EL-i 27 riiki," hoiatas komisjon.

23.-26. maini peetakse Euroopa Parlamendi valimised ja komisjon on Suurbritanniale öelnud, et Brexiti pika edasilükkamise korral peab ta teiste liikmesriikide sarnaselt valimised läbi viima.

Tusk andis sarnaselt Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile mõista, et EL-i liidrid neljapäeval ja reedel Brüsselis peetaval tippkohtumisel Brexiti edasilükkamise üle otsust ei langeta, sest May peab naasma kodumaale ja püüdma lahkumislepet parlamendi alamkojast läbi saada.

Ülemkogu eesistuja sõnul võivad EL-i liidrid tulla vastu Suurbritannia soovidele ja kiita riigi- ja valitsusjuhtide tasemel heaks eelmisel nädalal enne lahkumisleppe teistkordset mahahääletamist Briti alamkojas Strasbourg´i kohtumisel heakskiidu saanud õiguslikud tagatised lahkumisleppele. 

Tusk ütles aga, et ei ole veel otsustanud, kas kutsuda järgmisel nädalal Brexiti tähtaja 29. märtsi järgsesse aega edasilükkamiseks kokku uus EL-i tippkohtumine. 

Briti keskpank hoiatas Brexiti ebakindluse jätkumise eest

Briti keskpank väljendas neljapäeval muret, et leppeta Brexiti ohust tuleneva ebakindluse jätkumine võib oluliselt kärpida ettevõtete kulutamist.

Inglise Pank otsustas neljapäeval rahapoliitikaistungil jätta baasintressi 0,75 protsendi juurde. Istungil arutati ka "edasiste kuristiku serva ebakindluste võimalikkust, mis võivad oluliselt mõjutada mis tahes uue Brexiti tähtaja lähenedes kulutamist".

 

 

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR/BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: