Hunt: kui May lepe taas läbi kukub, oleme silmitsi äärmusliku olukorraga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Briti välisminister Jeremy Hunt.
Briti välisminister Jeremy Hunt. Autor/allikas: AP/Scanpix

Briti välisminister Jeremy Hunt teatas neljapäeval, et kui rahvasaadikud peaminister Theresa May poolt Euroopa Liiduga sõlmitud lahkumisleppe taas tagasi lükkavad, on Ühendriik silmitsi "äärmusliku ettearvamatusega". Välisministri sõnul võib praeguse olukorra jätkumine viia leppeta Brexiti või uue referendumini.

BBC intervjuus tunnistas Hunt ka võimalust, et kui May Brexiti-lepe järgmisel nädalal juba kolmandat korda tagasi lükatakse, võib parlament olla sunnitud kiitma heaks hoopis Brexiti tühistamise või võib EL survestada Ühendkuningriiki uut referendumit korraldama. Samas pidas ta mõlemat varianti siiski ebatõenäolisteks, vahendas Politico.

"Ainult väga kitsas valik asju võib juhtuda [kui May lepe taas maha hääletatakse)," nentis Hunt. "Parlament võib tühistada artikli 50, mis tähendab Brexiti protsessi tühistamist. Ma arvan, et see on väga ebatõenäoline."

"Võib toimuda erakorraline EL-i tipkohtumine, kus pakutakse meile tähtaja pikendamist. Ja me ei tea, mis võib olla selle pikkuseks. Ning sellel võivad olla väga rasked tingimused, näiteks teise referendumi korraldamine. Jällegi, ma pean väga ebatõenäoliseks, et parlament seda toetaks," lisas ta.

"Ning siis on meil [järgmise nädala] reedel automaatne leppeta Brexit. Seega valik, millega me silmitsi seisame, on see teema lahendada või olla silmitsi äärmusliku ettearvamatusega," rõhutas ta.

Alamkoja liider Andrea Leadsom andis neljapäeval teada, et valitsus pole veel paika pannud päeva, mil Brexiti-lepe kolmandat korda parlamenti hääletamiseks tuuakse, ning et selles küsimuses teavitatakse rahvasaadikuid järgmisel nädalal.

Parlamendi alamkoja spiiker John Bercow aga kommenteeris neljapäeval peaminister May kolmapäevast sõnavõttu ja rõhutas, et ükski rahvasaadik ei ole "reetur" ning peavad tegema seda, mida nad ise õigeks peavad.

Politico: EL-il pole tegelikult muud võimalust kui Mayle ajapikendust anda

Politico omakorda nendib oma analüüsis, et viimase aja retoorikast hoolimata on EL ilmselt sunnitud May soovile vastu tulema ning võimaldama Brexiti tähtaja edasilükkamist.

Väljaanne märgib, et kaks aastat kestnud läbirääkimiste ajal on tegelikult praegu esimene kord, kui Ühendkuningriik on tugevamas positsioonis kui ülejäänud EL. Ning kuigi EL-i ülejäänud liikmesriikide juhid võivad nõusoleku andmisega viimase hetkeni viivitada, peavad nad selle lõpuks ikkagi andma.

Nimelt ei soovi ükski EL-i liikmesriik olla see, keda hiljem süüdistatakse leppeta Brexiti esile kutsumises, sest selline areng ei kahjustaks mitte ainult Briti majandust, vaid annaks tugeva hoobi ka lähemate naabritele nagu Iiri Vabariik, Prantsusmaa, Belgia ja Holland. Seega on ebatõenäoline, et mõni liikmesriik hakkab ajapikenduse teemal oma vetoõigust kasutama.

Samuti pole tegelikult EL-il mingit juriidilist õigust kehtestada Briti peaministrile ajapikenduse asjus tingimusi - näiteks nõuet korraldada teine referendum, uued valimised või loobumine mingitest Londoni poolt seatud punastest joontest. Selline tegevus ei rikuks mitte ainult Ühendkuningriigi suveräänsust, vaid tekitaks ohtliku pretsedendi, mille tõttu võivad edaspidi kannatada ka teised liikmesriigid.

May süüdistas erakorralises kõnes rahvasaadikuid Brexiti venimises

Briti peaminister Theresa May tegi kolmapäeva õhtul erakorralise avalduse, milles andis teada, et on rahva poolel ning süüdistas rahvasaadikuid Brexiti-protsessi venitamises. Neljapäeval kohtub ta aga Brüsselis toimuval ülemkogul EL-i liidritega, kellelt ta on palunud Brexiti tähtaja pikendamist 30. juunini.

Valitsuse residentsis Downing Streetil kõnet pidanud May märkis, et inimesed on väsinud vaidlustest ja poliitilistest mängudest ning et on viimane aeg, et poliitikud teeksid otsuse edasiste sammude asjus, vahendasid BBC, Guardian ja Politico.

Samuti tunnistas May, et Brexiti edasilükkamine on tema jaoks isiklikult kahetsusväärne, kuid rõhutas, et pole nõus lükkama EL-ist lahkumise tähtaega kaugemale kui 30. juuni. Mitmed rahvasaadikud on nimelt erinevatel kaalutlustel, näiteks teise referendumi korraldamiseks, nõudnud pigem pikemat edasilükkamist.

May saatis varem kolmapäeval Euroopa Ülemkogu alalisele eesistujale Donald Tuskile kirja, milles teatas, et London palub lükata Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tähtaja 29. märtsilt edasi 30. juunile.

May oli sunnitud astuma sellise sammu seetõttu, et 12. märtsil lükkas parlamendi alamkoda juba teist korda tagasi tema poolt sõlmitud lahkumislepingu ja seda hoolimata asjaolust, et hääletuse eel käis ta kiirkorras Strasbourg'is, et EL-i juhtidega koos lisada leppele täpsustusi, mis puudutasid kõige problemaatilisemat teemat ehk piirimenetlust Põhja-Iirimaa ja Iiri Vabariigi vahel.

Samas tegi parlament nimetatud nädalal ka kaks teist otsust - esiteks kinnitas, et ei soovi leppeta Brexitit, ja teiseks toetas hääletusel Brexiti tähtaja pikendamist.

May plaan on oma lahkumisleppega ikkagi ka kolmandat korda parlamendi ette minna, kuid esmaspäeval tagas seda teatav tagasilöök, kui alamkoja spiiker John Bercow teatas, et valitsus ei saa panna uuesti hääletusele sama Brexiti-lepet, mille rahvasaadikud on juba kaks korda tagasi lükanud - ehk ettepaneku puhul peab midagi sisulist muutuma, et selle üle uuesti hääletada saaks. Samal ajal on Euroopa Liit rõhutanud, et lahkumisleppe üle uuesti läbi rääkima ei hakata ning lepet muutma ei hakata.

Tusk teatas kolmapäeva õhtul May kirjale vastates, et EL võib küll toetada Brexiti lühiajalist edasilükkamist, kuid ainult tingimusel, et Briti parlamendi alamkoda kiidab lahkumisleppe lõpuks ikkagi heaks. Ehk ajapikendust ei anta mingite uue leppe üle läbi rääkimiseks.

Ka mujalt Euroopa Liidust on tulnud teateid, et sellisele lühiajalisele edasilükkamisele ei pruugi niisama automaatselt heakskiitu tulla.

Samuti on EL rõhutanud, et Brexiti-tähtaja nihutamine sellisele kuupäevale tekitab erinevaid tõsiseid juriidilisi probleeme ning seetõttu võiks London taotleda kas lühemat - 23. maini - või pikemat - vähemalt 2019. aasta lõpuni - ajapikendust. Nimelt toimuvad 23.- 26. maini Euroopa Parlamendi valimised ning kui Ühendkuningriik on sellel hetkel veel EL-i liige peaksid need valimised toimuma ka Ühendkuningriigis.

Ajapikendusele peavad igal juhul andma oma heakskiidu kõik liikmesriigid.

Neljapäeval hakkab Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumine, kuhu läheb teisi riigijuhte veenma ka May, kuid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker hoiatas, et mingit otsust Brexiti tähtaja asjus ei pruugi sealt veel tulla. Seetõttu võivad järgmisel nädalal taas Brexiti küsimust arutama koguneda lisaks Briti parlamendile ka erakorraliselt EL-i liidrid.

Kui olemasolevat kokkulepet Briti parlamendi poolt heaks ei kiideta ning ajapikendus heakskiitu ei saa, lahkub Suurbritannia automaatselt EL-ist ikkagi 29. märtsil ning seda ilma mingi leppe või üleminekuperioodita. Tegemist oleks arenguga, mida nii analüütikud kui ka majandusteadlased on pidanud kõige ohtlikumaks ja ettearvamatumaks stsenaariumiks.

May kolmapäeva õhtul peetud kõnet analüüsinud poliitikavaatlejad ning poliitikud on pööranud palju tähelepanu ka asjaolule, et peaminister süüdistas praeguses olukorras eelkõige parlamenti ehk rahvasaadikuid, kelle toetust ta lahkumisleppe heaks kiitmiseks vajab.

Neljapäeval on Brüsselis ka suurima opositsioonierakonna ehk Tööpartei esimees Jeremy Corbyn, kes kohtub seal EL-i pealäbirääkija Michel Barnier', Euroopa Komisjoni peasekretäri Martin Selmayri ja seitsme liikmesriigi juhiga.

Sarnaselt Mayle on ka tema oma seniste seisukohtade juures ehk loodab, et temal õnnestuks EL-iga sõlmida mingi parem lahkumislepe. May leppe üle kolmandat korda hääletamist ta igal juhul ei toeta.

Corbyni puhul oli kolmapäeval tähelepanuväärne vahejuhtum ka see, et kui May kohtus enne oma sõnavõttu opositsiooniparteide juhtidega, lahkus leiboristide juht demonstratiivselt kohtumiselt.

Põhjuseks oli asjaolu, et kohtumisele oli kutsutud ka sõltumatuid rahvasaadikuid esindav endine leiborist Chuka Umunna, kes lahkus käesoleva aasta veebruaris koos kuue teise rahvasaadikuga Tööparteist, sest nad polnud rahul Corbyni juhtimisstiiliga. Corbyni arvates polnud Umunnal kohtumisele asja, sest tema näol ei ole tegu parteijuhiga.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: