Euroopa Liit nõustus Brexiti edasilükkamisega

Euroopa Liidu liidrid nõustusid neljapäeval andma Ühendkuningriigi peaministrile Theresa Mayle kaks valikut Brexiti edasilükkamiseks, et vältida leppeta riigi lahkumist EL-ist 29. märtsil.

Kui Suurbritannia parlament kiidab lahkumisleppe heaks, siis nõustustakse Brexiti edasilükkamisega 22. maini. Kui parlament lepet heaks ei kiida, siis pakub Euroopa Liit siiski Brexiti edasilükkamist 12. aprillini.

Briti peaminister Theresa May saabus tippkohtumisele plaaniga taotleda 29. märtsiks kavandatud Bexiti edasilükkamist kolme kuu võrra, et võimalda parlamendil tagada kontrollitud üleminek.

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski sõnul nõustus May Euroopa Liidu pakkumisega. "Ma rääkisin täna õhtul korduvalt Mayga ja mul on heameel kinnitada, et me jõudsime selles osas kokkuleppele," sõnas Tusk ööl vastu reedet.

"Mul endal on isiklikult kahju, et lisaaega pidi paluma, kuid see annab parlamendile aega Brexiti osas lõpliku otsuse langetamiseks," ütles May ise ajakirjanikele.

23.-26. maini peetakse Euroopa Parlamendi valimised ja Brexiti pika edasilükkamise korral peab Suurbritanniasarnaselt teiste liikmesriikidega valimised läbi viima.

Soome peaminister Juha Sipilä avaldas uudisteagentuurile STT arvamust, et lahkumisleppe veelkordne tagasilükkamine Suurbritannia parlamendis on tõenäoline. Sipilä sõnul jäi selline mulje pikast keskustelust, mida Euroopa Liidu juhid pidasid hilisõhtul Mayga.

"Siin on praegu praktiliselt kaks võimalust. Kui lahkumisleping järgmisel nädalal heaks kiidetakse, mis on väga ebatõenäoline. Või Suurbritannia lahkub 12. aprillil ilma leppeta," seletas Sipilä.

Briti relvajõud avasid leppeta Brexitiks operatsioonikeskuse

Briti kaitseministeerium avas Londoni keskuses tuumapommikindlas punkris leppeta Brexiti operatsioonikeskuse, ütles neljapäeval AFP-le ministeeriumi pressiesindaja. 

"See on meeskond, mis on valmis vajadusel toetama igasugust tegevust," märkis esindaja, lisades, et uues keskuses on kogu asjakohane taristu.

"Teoreetilisele või võimalikule leppeta lahkumisele lähenedes on see paik, kus reageerimist saab koordineerida," märkis ta. 

Kaitseministeerium teatas detsembris, et valmisolekusse viiakse 3500 sõjaväelast, kelle ülesandeks on leppeta Brexiti puhul valitsusasutusi ettenägematutes olukordades aidata. 

Esindaja sõnul on need väed nüüd valmisolekus. 

Sõjaväe kriisijuhtimisoperatsioon leppeta Brexiti puhuks, koodnimega Operatsioon Redfold, aktiveeriti selle nädala algul. 

Punker asub kaitseministeeriumi peahoone all Whitehallis ning seda kasutatakse riiklike kriiside ajal, vahendas Briti meedia. 

Sõjaväelased võivad aidata viivituste korral piiril transportida toitu, kütust ja teisi tarbekaupu riiki ja selle erinevatesse paikadesse. 

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: