Tüür ei usu Kaljulaidi ja Putini kohtumisest pööret Eesti-Vene suhetes
President Kersti Kaljulaidi kohtumine neljapäeval Moskvas Vene riigipea Vladimir Putiniga ilmselt ei too pööret kahe riigi suhetesse, leiab politoloog Karmo Tüür.
"Kindlasti ei nimetaks ma seda läbimurdeks ja ma väga kahtlen ka, kas on pööratud mingi uus lehekülg. Ütleme, et vanale leheküljele on lisatud üks uus rida," rääkis Tüür usutluses "Aktuaalsele Kaamerale".
Tema hinnangul võib kohtumine küll parandada kahe presidendi personaalseid suhteid, aga mitte rohkemat, kuna riikide positsioonid on liiga erinevad. "Pikas plaanis - nii strateegilises kui ka taktikalises nägemuses - on Eesti ja Venemaa pikaajalised plaanid, üksteise nägemine, omaenda koha tajumine liiga erinevad selleks, et saaks öelda, et on toimunud mingisugusne väga suur nihe," lisas Tüür.
"Märgiline oli puhtalt kahepoolses plaanis, kuna Eesti ja Vene president ei olnud ammu kohtunud, siis nüüd on see linnukene kirjas. Ehk siis mingisugune väikene diplomaatiline sammukene on tehtud. Aga ma kordan seda, mida ma enne ütlesin - see ei muuda suurt plaani. See on pigem protokolliline linnukene, mis on kena vaadata," leidis Tüür.
"Suuremas kontekstis - kas see muudab Euroopa Liidu ja NATO suhteid Venemaaga - pigem ei. Kui seal taga ei olnud mingisuguse kolmanda sõnumi edastamine mingite muude vahenditega, siis ma ei näe küll midagi erakorralist," lisas ta.
Tüür tunnustas Kaljulaidi idee eest kutsuda Putin 2020. aasta suvel Tartus soomeugri maailmakongressile, kuid kahtles, kas Vene liider selle kutse vastu võtab.
"See kutse oli selles mõttes elegantselt vormistatud, et soomeugri teema on miski, mis on Vladimir Putinile varem huvi pakkunud. Selles mõttes on see mõistlik," märkis politoloog.
"Teisest küljest on Soome, Ungari ja Eesti presidendid alati sellistel maailmakongressidel ka osalenud. Aga Venemaa president - toona Dmitri Medvedev - osales ainult sellel maailmakongressil, mis toimus Venemaa enda pinnal, ehk siis mujal analoogsetel üritustel ei ole Vene president senimaani osalenud," lisas ta.
"Kui võtta laiemalt Venemaa nägemust soomeugri küsimusest, siis ollakse tavaliselt sel teemal üsna allergilised. Seda nähakse kui enda siseasjadesse sekkumist. Seda nähakse kui varjatud poliitlise agenda ajamist. Seetõttu ma oleksin pigem skeptiline kui entusiastlik selle ettepaneku suhtes," ütles Tüür.
Toimetaja: Mait Ots