Esmalt toimus Tallinnas Mustpeade majas Euroopa Parlamendis ühist fraktsiooni rajavate rahvuskonservatiivide kõnekoosolek, millest võtsid osa Olli Kotro (Põlissoomlased), Anders Vistisen (Taani Rahvapartei), Jaak Madison (EKRE), Manuel Vescovi (Itaalia Liiga) ja Marine Le Pen (Rahvuslik Liit). Üritusele pääsesid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna registreeritud liikmed ja kutsutud külalised.

Üleskutse koondada Euroopa rahvuslikud erakonnad ühisesse fraktsiooni tegid 8. aprillil Milanos toimunud pressikonverentsil Itaalia Liiga, Soome Põlissoomlaste, Taani Rahvapartei ja Alternatiiv Saksamaale (AfD) esindajad. Praeguseks on üleskutsega liitunud mitmete teiste Euroopa riikide erakonnad, kaasa arvatud EKRE.

Liikumise "Euroopa Rahvaste ja Vabaduste Eest" alla koondunud parteide valimisüritus jõudis Eestisse üle-euroopalise kampaania raames.

Kell 15 oli kavas pressikonverents.

Le Peni hinnangul peaks NATO tegelema rohkem terrorismivastase võitlusega

ERR-i ajakirjanik Erle Loonurm küsis pressikonverentsil Le Peni käest, kas tema presidendina toetaks Prantsuse sõdurite osalemist Tapa baasis asuvas NATO lahingugrupis, kus prantslased on praegu osalemas juba teist korda.

Le Pen vastas, et hetkel ei ole ta selle valiku ees ning jätkas seejärel põhjendusega, et laiemalt jagab ta kunagise presidendi Charles de Gaulle'i seisukohta, et Prantsusmaa on suveräänne ja tugev jõud rahvusvahelises poliitikas. (De Gaulle tõi 1966. aastal Prantsusmaa ajutiselt välja NATO ühisest juhtimisstruktuurist, mis sisuliselt tähendas, et Pariis määratles oma osalemise ulatuse NATO-s ise - Toim.) Selles suunas sooviks ta laiemalt ka ise pürgida. Samuti näeb ta - enda sõnul sarnaselt De Gaulle'iga - Prantsusmaad kui vahendajat USA ja Venemaa vahel, täpsemalt jõuna, mis hoiab distantsi nelja tänapäeva suurjõu - USA, Venemaa, Hiina ja ka India - vahel.

"Ma ei arva, et see oleks küsimus, mille ma endale täna esitan. Te teate minu seisukohta NATO teemal, mis on sama, mis kindral De Gaulle'il. Me oleme seisukohal, et Prantsusmaa on tasakaalustav jõud. See on jõud, mis ajalooliselt on alati olnud mitteühinevate riikide liider, ning me oleme seisukohal, et Prantsusmaal on eriline roll olla teatud mõttes võrdsel kaugusel Ameerika Ühendriikidest ja Venemaast. Ja me oleme Rahvuslikus Liidus avalikult avaldanud soovi, et NATO võiks integreerida end rohkem võitlusega islamistliku terrorismi vastu, sest meile tundub, et tänapäeva Euroopa absoluutselt suurim oht, nii julgeolekule kui ka meie kaasmaalaste eluolule laiemalt. Islamistliku terrorismi tagajärjel hukkunud inimeste arv Euroopas on märkimisväärne ja Prantsusmaa on riik, mis on maksnud äärmiselt kõrget hinda," rääkis ta.

Rahvusliku Liidu juhi hinnangul peaks NATO võtma senisest suurema rolli pigem terrorismivastases võitluses ning tema sõnul jagavat seda seisukohta ka USA president Donald Trump. Le Pen rääkis pikalt sellest, kuidas Prantsusmaa viib Aafrikas nn Saheli piirkonnas läbi terrorismivastast operatsiooni ja kaitseb seeläbi ka ülejäänud Euroopat. Samas ei maininud Le Pen oma sõnavõtus seda, et samal operatsioonil (Barkhane - Toim.) osaleb ainsa teise Euroopa riigina ka Eesti.

"Prantsusmaa jaoks tähendab see [NATO juhtimistruktuurist taandumine] seda, et me oleme vabad valima operatsioone, kus me osaleme," lausus ta ja lisas, et Prantsusmaa osaleb Saheli regioonis operatsioonil üksi, aga kasu saavad sellest kõik. (Saheli operatsioonis osaleb Eesti ning seda toetab logistliselt ka Suurbritannia. Varem olid Eesti kaitseväelased koos prantslastega ka Kesk-Aafrika Vabariigis - Toim.)

"Seega me jagame Donald Trumpi soovi, et muuta mingil moel NATO organisatsiooni ja meie relvajõud peaksid praegu pigem suunduma võitlusesse islamistliku terrorismiga," ütles ta ja meenutas, kuidas Prantsusmaa leinas äsja kaht sõdurit, kes hukkusid Aafrikas vabastades islamistliku rühmituse käes olnud pantvange. "Seega ma leian, et NATO peaks tänapäeval siduma end võitlusega islamistliku terrorismiga. Aga see on mu isiklik arvamus."

Teiste ajakirjanike täpsustavatele küsimustele NATO ja selle 5. artikli teemal viitas ta seejärel eelkõige oma esialgsele NATO-teemalisele vastusele.

Venemaa teemat kommenteerides selgitas ta veel, et kasvas ise üles Külma sõja päevil ning tema erakond Rahvuslik Liit (varasema nimega Rahvusrinne) sai alguse kommunismivastasest võitlusest. Muuhulgas märkis ta, et asetab täna Tallinnas sel puhul lilli ka kommunismiohvrite mälestusmärgile.

"Rahvuslik Liit, mida mul on au juhtida, sündis vastasseisust kommunismile ja Nõukogude Liidu vastase võitluse ajastul," rõhutas ta ja meenutas, kuidas kasvas üles lugudega, mis rääkisid kommunismiohvritest.

"Võib-olla pole sellest piisavalt aru saadud, aga Euroopa Liit ei peaks omama diplomaatiat. Ma leian, et iga riik peaks omama enda diplomaatiat. See on suveräänsuse põhiline osa määratleda, millises kvaliteedis suhteid omada teiste riikidega," rõhutas ta.

Lõpetuseks sõnas Le Pen, et Euroopa Parlamendis rahvuskonservatiivide fraktsiooni luues ei otsitagi üksteise kloone, kellel pole ühtegi eriarvamust, vaid eelkõige liitlasi. Ta tõi näiteks ka selle, et hetkel kuuluvad ühte, Euroopa Rahvapartei fraktsiooni ka Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Ungari peaminister Viktor Orban, kes on väga paljudes küsimustes erineval seisukohal.

Krimmi teemal ütles Le Pen, et igal riigil peab olema võimalus oma diplomaatiat valida

Elo Mõttus-Lepik Kanal 2-st soovis vastust, miks Le Pen ei tunnista Krimmi okupeerimist venemaa poolt ja kuidas saab ta olla sõltumatu poliitik, kui ta on rahaliselt sõltuv Putini Venemaast.

"Proua, kogu austuse juures ja mida te minu suhtes üles ei näita, leian ma, et teie küsimus on solvav. Sest kuulata üle Prantsusmaa esikohal oleva partei juhti... patriootliku partei, partei, mis on kogu oma ajaloo võidelnud Prantsusmaa vabaduse, suveräänsuse ja sõltumatuse eest. Ning küsida temalt, kas ta on end allutanud ühe teise riigi võimule, on üsna ebaõiglane. Vastan teile selgemalt - ma ei ole allunud ühelegi välisele mõjule, ma kaitsen eelkõige oma riigi huvisid ja seejärel Euroopat, mis on praegu ohus saada hävitatud Euroopa Liidu poolt," vastas Le Pen.

"Rääkides Prantsusmaa seisukohast Krimmi küsimuses, siis see on Prantsusmaa seisukoht Krimmi küsimuses. Ma tuletan meelde, mis ma just ütlesin - igal riigil peab olema võimalus määratleda vabalt oma enda diplomaatiat," jätkas ta.

"Ma arvan, et Krimm on praegu olukorras, mille reaalsust on raske teistega võrrelda. See, mida ma saan teile öelda ja mida ma ütlesin meie sõpradele EKRE-st, on see, et üks Euroopa riik tunneb, et temalt on võetud tema suveräänsus, kus leitakse, et tuleb võidelda oma suveräänsuse eest, kus nähakse, et tuleb võidelda oma territoriaalse terviklikkuse eest, siis oleme me selle riigi kõrval, et võidelda sellega, mida me peaksime agressiooniks," ütles Le Pen.

Küsimusele, kas vastab tõele, et Le Peni juhitud erakonda rahastatakse Kremli rahadest, vastas ta, et Venemaa neid ei rahasta.

"Te ütlete, et te ei ole sõltuv Venemaast, kuid teie parteid on Venemaa poolt rahastatud," täpsustas ERR-i ajakirjanik Loonurm.

"See siin on laim, mida levitavad meie vastased. Me ei ole kuidagi Venemaa poolt rahastatud. Meil on vaja nagu kõigil Prantsuse parteidel võtta laenu pangast, et rahastada oma poliitilist tegevust. Ükski Prantsuse pank ei nõustunud meile raha laenama, mitte ükski Euroopa pank ei nõustunud meile raha laenama. Me olime sunnitud otsima laenu laiast maailmast - Aasiast, USA-st, Venemaalt, Lõuna-Ameerikast. Selgus, et üks Tšehhi-Vene pank vastas meie laenutaotlusele teatavas summas ja intressiga, mis ei olnud üldse soodne. Me maksame selle laenu tagasi. Oleksime seda teinud ka Guatemala, Brasiilia või Hongkongi puhul, kui nad oleksid meile jaatavalt vastanud," selgitas Le Pen.

Le Pen ja Madison leidsid, et Venemaa-küsimused olid teemast mööda

"Ma ei tea, kas te esitasite sama palju küsimusi ka oma peaministrile, kui tema erakonnal oli leping Ühtse Venemaaga?" küsis Le Pen Venemaa-teemalistele küsimustele vastates.

Küsimused Ukrainas toimuva kohta ja Venemaa mõju kohta olid nii Le Peni kui ka EKRE liikme Jaak Madisoni hinnangul teemast mööda, kuna kokku tuldi Tallinnasse ju selleks, et luua ühine fraktsioon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Küsimusele, kui tõenäoliseks peab Rahvusliku Liidu juht ühenduse sündi, vastas Le Pen, et see tõenäosus on 1000 protsenti. Ning võimalikud eriarvamused näiteks Venemaa poliitika suunal ei ole määrava tähtsusega. Samal arvamusel oli ka Jaak Madison.

"Suveräänsed riigid kujundavad ise oma diplomaatilised suhted, kujundavad ise koostöö vormid teiste riikidega ja kui keegi siin arvab ajakirjanikest või teistest parteidest, et välispoliitika peab olema täpselt üks-ühele sama Eestist kuni Norrani, Norrast kuni Hispaaniani ja kuni Luksemburgini, siis ta ei ela poliitilises reaalsuses ja ta reaalselt ei adu, mida tähendab suveräänne riik," teatas Madison.

"Aktuaalne kaamera" kell 21:

Pressikonverents täismahus:

"Aktuaalses kaameras" kommenteeris teemat ka politoloog Viljar Veebel. Pikemalt saab lugeda SIIN.