"Välisilm" käis eurovalimisteks valmistuvas Milanos ({{commentsTotal}})

Foto: SIPA/Scanpix

Möödunud nädalal käis ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla Itaalias, et uurida, millised meeleolud seal enne Euroopa Parlamendi valimisi valitsevad. Muuhulgas juhtis ta tähelepanu ka Eestiski mõttekaaslasi omava siseministri Matteo Salvini ideele jagada Euroopa Liitu saabunud varjupaigataotlejaid liikmesriikide vahel.

Milano südalinnas kohe legendaarse La Scala ooperiteatri nurga taga, asub restoran Trulli Love, mis pühendunud Lõuna-Itaalia köögile ka oliiviõlile. See on osa perekonna traditsioonist, selgitas restorani juht Verio Merafina "Välisilmale".

"Mu vanaisa ja vanaema tootsid õli ja veini. Neil oli tüüpiline trahter Apulias, mis avati 1929. Restoraniäri on ka minu geenides," tunnistas Merafina.

Merafinal on 12 restorani, suurem osa neist Lõuna-Itaalias, kuhu rändekriisi puhkedes kasvas hüppeliselt paadiliiklus. Migrandipaatide tõrjumisega rahvusvahelist kuulsust kogunud Itaalia siseminister Matteo Salvini ei ole rassist, ütles Merafina.

"Kõige olulisem Salvini idee on murda mõnede Euroopa riikide mugavus, kes on meid viimased 10 aastat kasutanud filtrina. Nad ei võta vastutust nende inimvoolude eest, kes tulevad Euroopasse ja maabuvad Itaalias. Neid ei jagata tasakaalukalt ära. Kui me oleme Euroopa, kui me oleme kogukond, peame jagama põgenikekoormat ja võtma vastu kõik need, kes vajavad abi," selgitas ta.

Rändekriisi järellainetuses koos Viie Tähe Liikumisega valitsuse moodustanud Matteo Salvini üheks edu põhjuseks on see, et erinevalt oma eelkäijatest ei kirjelda Salvini peamiste vastastena "laisku lõunaitaallasi", vaid on võtnud sihikule migrandid. Siseministrina on ta takistanud paadimigrantide randumist Itaalias. Samas lepped Liibüaga, mis paadiliiklust oluliselt piirasid, tegi juba valitsus.

"Salvini on esitanud ülespaisutatud, vale statistikat ja esitleb nüüd jälle õigeid arve, mis näitavad, et migratsioon on tagasihoidlikum. Aga ta väidab muidugi, et migratsiooni vähendamine on tema saavutus," kommenteeris Bruno Leoni instituudi tegevjuht Alberto Mingardi.

"Inimesed ei kontrolli fakte. Salvini muudab oma juttu iga päev vastavalt olukorrale. Ta liigutab palli väga kiiresti. Ja inimesed vaatavad palli. Nagu kiirete söötudega jalgpallis. Aga lõpuks on punktiseis ikkagi 0:0," märkis Milano Katoliikliku Ülikooli professor Vittorio Emanuele Parsi.

Professor Parsi ütles, et Salvini liigutab Itaaliat väikeste sammudega autoritaarsema valitsemise suunas. Õppejõu sõnul muudab selle võimalikuks keskklassi pettumine pealiini parteides, aga ka tõsiasi, et suur osa itaallastest ei ole riigi fašistlikku minevikku lõplikult lahti mõtestanud.

"Itaalia valik oli koos Mussoliniga olla õlg-õla kõrval Hitleriga. Rünnata lisaks Nõukogude liidule Prantsusmaad, Suurbritanniat ja isegi USA-d. See on minevik, mille üle itaallastel on raske mõelda. On mingi postfašistlik talupojatarkus, et kokkuvõttes ei olnudki Mussolini nii halb - ta suutis rongid panna täpselt käima. Tuleb meeles pidada, et Salvini on väga oportunistlik mees. Tõeline kontakt tema ja Mussolini vahel on äärmuslik oportunism. Tal ei ole mingeid ideaale või väärtusi, mille eest ta oleks valmis andma oma elu. Aga ta on valmis kasutama iga võimalust, et oma võimu kindlustada. Ja see teeb ta ohtlikuks," lausus professor Parsi.

Kuigi Itaalia riigivõlg kasvab, majandus stagneerub ja pinged valitsuspartnerite vahel süvenevad, pole Liiga ja Viie Tähe liikumise valitsusele hetkel häid alternatiive, nentis Bruno Leoni instituudi tegevjuht Mingardi.

Otsused, mis Itaalia päriselt august välja viiksid, oleksid liiga ebapopulaarsed ja ühelgi parteil pole piisavat toetust. "Salvini jaoks on selle valitsuse tõeline väärtus, mida ta koos Viie Tähe Liikumise [Luigi] Di Maioga veab, see, et ta saab süüdistada oma valitsuspartnerit selles, et ta ei saa midagi teha. Nii et Salvini ja Di Maio saavad mängida huvitavat mängu. Nad on valitsuses, kui nad tahavad, aga samal ajal võivad nad rahva ees kehastuda opositsiooniks, kui nad seal parasjagu olla tahavad," toonitas Mingardi.

Restoraniärimees Merafina usub, et Matteo Salvinil õnnestub Euroopas Itaalia sõna jälle maksma panna.

"Saksamaa ja Prantsusmaa vahel on tugev sild. Nad üritavad Euroopat juhtida. Aga ma arvan, et nad ebaõnnestuvad. Nii nagu ka minevikus. Me itaallased paistame laisad ja naljakad, aga tegelikult see nii ei ole. Me oleme neid õpetanud, kuidas riiki juhtida alates Rooma impeeriumist. Meil oli maailma suurim impeerium. Me oleme olnud vallutajad, oleme tsiviliseerinud riike. Ja nüüd oleme neist sammukese maas. Võib-olla oleme veidi oma identiteeti kaotanud. Aga nüüd on aeg sellest toibuda," sõnas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: