"Vabariigi valimiskomisjon (VVK) registreerib Euroopa Parlamendi liikmed ja asendusliikmed hiljemalt 15. juunil ning pärast seda on valituks osutunud ja ühitamatus ametis oleval kandidaadil aega kümme päeva, et Vabariigi Valimiskomisjonile anda teada, kas ta jätkab oma senises ametis või asub tööle Euroopa Parlamendis," ütles VVK pressiesindaja Kristi Kirsberg teisipäeval ERR-ile.

Seega peab Ansip samuti kohe otsustama, kas ta jätkab komisjonis või parlamendis, lisas VVK esindaja. Sellist võimalust, et Ansip otsustab jätkata Euroopa Komisjonis kuni selle ametiaja lõpuni oktoobris ning läheb alles siis europarlamenti, ei ole. Samuti peab Eesti valitsus Ansipi lahkumisel tema asemele nimetama Euroopa Komisjoni uue voliniku.

"Minu jätkamine Euroopa Komisjoni volinikuna ei ole võimalik, kuna mitte ainult Eestis, vaid ka igal pool mujal Euroopas on kombeks, et valitsus nimetab volinikuks kellegi, kes esindab koalitsiooni ja üldiselt pole kombeks esitada kedagi, kes esindab opositsiooni. Seega, kui rahvas mind valib ja ma osutun valituks Euroopa Parlamenti, siis ma kavatsen tööle asuda Euroopa Parlamendis," ütles Ansip teisipäeval ERR-ile.

"See tähendab seda, et Eestist nimetatud voliniku koht jääb tühjaks, mis tähendab seda, et valitsus peab nimetama uue voliniku kandidaadi. See volinikukandidaat peab saama toetuse riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonist ja edasi hakkab asja arutama siis Euroopa Parlamendi vastav komisjon," rääkis Ansip.

Tema hinnangul suudetakse need protseduurid Euroopa Parlamendis operatiivselt läbi viia ning asendusvolinik jõuab ka paar kuud Euroopa Komisjoni lahkuva koosseisu liikmena tööd teha.

Euroopa Parlamendi valimised toimuvad 26. mail ning parlamendi uus koosseis tuleb esmakordselt kokku 2. juulil.

Eestilt oodatakse naissoost voliniku esitamist

Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa koalitsioon on otsustanud, et Eesti saadab Euroopa Komisjoni volinikuks Keskerakonna aseesimehe Kadri Simsoni.

Ansip nimetas Vikerraadio saates "Euroopa valib" Simsoni saatmist mõistlikuks ja isegi parimaks valikuks.

Ansip ei osanud öelda, mis porfelli Simson võiks komisjonis saada, kuid märkis, et ilmselt oodataksegi Eestilt naissoost politiku nimetamist volinikuks.

"Euroopa Komisjoni komplekteerimisel on soolise tasakaalu printsiip äärmiselt oluline. Siiani pole täiesti tasakaalus komisjoni suutnud ükski Euroopa Komisjoni president komplekteerida," rääkis ta. "Aga et järgmises komisjonis peab naisi ilmtingimata rohkem olema kui praeguses koosseisus, see on ka täiesti selge. Ehk siis, kui Eestis nimetatakse järgmine volinik või volinik kandidaat, siis ta peaks kindlasti olema naissoost, sest tõenäosus, et Euroopa Parlament aktsepteerib Eestist juba neljandat valimisperioodi järjest meesterahvast volinikuna on kaunis olematu," tõdes Ansip.

Varasemalt on Eesti saatnud Euroopa Komisjoni kahel korral Siim Kallase ja viimasel perioodil Ansipi.

"Samas portfelliga on asi märksa keerulisem, ega digitaalse ühtse turu (, mis oli Ansipi vastutusala - ERR) ettepanekud on kõik esitatud, nende menetlemine parlamendis on ju sisuliselt lõppenud, sest parlamendi plenaaristungeid ei toimu enam. Kas selleks lühikeseks ajaks antakse asendusvolinikule ka konkreetne haldusala, konkreetne portfell, see sõltub juba komisjoni presidendist. Kuid selles võib küll kindel olla, et järgmine täisajaga volinik, kes läheb Eestit esindama Euroopa Komisjoni, ei saa kindlasti endale digiportfelli," rääkis Ansip, rõhutades, et sama valdkonda ühe riigi poliitikule Euroopa Komisjonis järjest mitmeks perioodiks ei anta.

ERR-i tellimusel Turu-uuringute AS-i mai algul läbi viidud küsitlusest selgus, et Ansipi poolt kavatseb Euroopa Parlamendi valimistel hääletada kaheksa protsenti valijatest, mis tähendab, et tema Reformierakonna esinumbri ja populaarseima kandidaadina saab kindlasti europarlamendi mandaadi.