Turu-uuringute AS on ERR-i tellimusel küsinud inimeste valimiseelistusi Euroopa Parlamendi valimistel alates 2019. aasta algusest. Kui aprillini olid vastajatel ees vaid erakondade nimekirjad ehk mõõdeti erakondade brändide populaarsust, siis maikuu küsitluses said vastajad teha valiku juba konkreetsete kandidaatidega valimisnimekirjade põhjal.

Teine oluline erinevus varasematest uuringutest on see, et lisaks tavapärasele omnibuss küsitlusele (näost-näkku intervjuud inimeste kodudes) viidi läbi ka veebiküsitlus. Allpool olevad numbrid on koondtulemus omnibuss ja veebiküsitlusest.

Just konkreetsete nimede lisamine tõi kaasa olulise muudatuse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, aga ka Reformierakonna toetuses. Marina Kaljurand tõstis sotsiaaldemokraadid esikohale ja võib arvata, et toetuse kasv tuli suuresti just Reformierakonna arvelt.

Sotsid tõusid esikohale

ERR-i tellitud Turu-uuringute AS-i küsitluse järgi lubas Sotsiaaldemokraatliku erakonna kandidaati europarlamenti valida 23 protsenti (sealhulgas 24 protsenti omnibuss ja 23 protsenti veebiküsitluse) vastajatest.

Konkreetsete nimedega küsitluses langes teisele kohale varasem liider Reformierakond, kelle kandidaate toetas kokku 20 protsenti (toetus omnibuss küsitluses 18 ja veebis 21 protsenti) vastajatest.

Keskerakond oli kolmandal kohal 19 protsendiga (toetus omnibuss küsitluses 22 ja veebis 17 protsenti).

EKRE kandidaate lubaks europarlamenti valida 11 protsenti (omnibuss 11 ja veeb 12), Isamaa kandidaate üheksa protsenti (omnibuss 10 ja veeb üheksa), Eesti 200 kandidaate kuus protsenti (omnibuss viis ja veeb kuus).

Roheliste koondtoetus oli kolm, Elurikkuse Erakonnal üks ning üksikkandidaatidel kokku kaheksa protsenti (sh Raimond Kaljulaid kuus protsenti).

Kui Euroopa Parlamendi mandaadid jagataks välja praeguste toetuste põhjal, saaksid sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond mõlemad kaks mandaati ning Keskerakond ja EKRE ühe mandaadi. Kui Eestile tuleks jagamisele veel seitsmeski mandaat, siis võidaks selle kas Isamaa või saaks Keskerakond teise mandaadi.

Keskerakonda peab aga muretsema panema asjaolu, et nende valijate hulgas on kindlalt valima minejaid vähem kui konkurentidel. Kui teiste suuremate parteide valijatest lubab europarlamenti kindlalt valima minna 67-70 protsenti, siis Keskerakonna valijatest vaid 52 protsenti. Mis tähendab, et kui võtta aluseks ainult kindlalt valima mina lubajad, on Keskerakonna toetus vaid 15 protsenti. Sotsidel on see 23, Reformierakonnal 22, EKRE-l 12 ja Isamaal 10.

Isikuti popimad Kaljurand, Toom, Ansip

Isikuti oli kindlalt kõige populaarsem kandidaat sotsiaaldemokraat Marina Kaljurand, kellele lubab Euroopa Parlamendi valimistel oma hääle anda 18 protsenti kõigist valijatest. Teisel kohal on Keskerakonna kandidaat Yana Toom 10 protsendi suruuse toetusega. Kolmandal kohal Andrus Ansip kaheksa protsendiga.

Urmas Paeti (Reformierakond) ja Raimond Kaljulaidi (üksikkandidaat) poolt lubab valida kuus, Igor Gräzini (parteituna Keskerakonna nimekirjas) poolt neli, Jaak Madisoni, Mart Helme (mõlemad EKRE) ja Riho Terrase (Isamaa) poolt kolm protsenti valijatest.

Turu-uuringute AS-i küsitluse tulemused näitavad täpselt sama tendentsi, mis esmaspäeval avaldatud Norstati küsitlus - kattuvad nii erakondade järjekord kui ka populaarsemad (eeldatavalt sisse pääsevad) kandidaadid.

Kas Kaljurand "veab sisse" Tarandi?

Kui võtta aluseks erakondade üldtoetus, on huvitav see, kes pääseks sotside kahe mandaadi puhul lisaks Kaljurannale europarlamenti. Ja siin jagunevad toetusnumbrid üsna võrdselt - Indrek Tarand kogus 1,1, Sven Mikser ja Ivari Padar mõlemad 0,6 ning Eiki Nestor ja Katri Raik 0,5 protsenti toetust. Statistilise vea piires on seega neil kõigil võimalik olla Kaljuranna tuules number kaks.

Reformierakonna nimekirja puhul torkab silma, et kuigi Taavi Rõivas on erakonna teine number, on temast oluliselt parema toetusega nimekirja kolmas number Urmas Paet. Paeti kuuele protsendile saab Rõivas vastu panna vaid 1,5 protsenti. Ehk kui Reformierakonnale peaks jääma kaks mandaati, on Ansipi kõrval teine europarlamenti mineja Paet.

EKRE kandidaatidest on aga kõige populaarsem erakonna nimekirja viimane ehk Jaak Madison, keda tahaks europarlamenti valida 3,5 protsenti kõigist vastajatest. Erakonna esinumber ja EKRE esimees Mart Helme toetus on kolm protsenti.

Gräzin Keskerakonna toetuselt numbert kaks

Keskerakonna esinumbri Yana Toomi kõrval kogub ainsana märkimisväärse toetuse (3,7 protsenti) samuti erakonna nimekirja viimane number, parteituna kandideeriv Igor Gräzin. Ehk kui Keskerakonnal peaks õnnestuma saada kaks mandaati, pääseks Toomi kõrval europarlamenti just Gräzin, kelle toetus on kõrgem kui näiteks temast eespool olevatel Enn Eesmaal, Andrei Korobeinikul ja Taavi Aasal.

Isamaa kandidaatidest on populaarseim erakonna esinumber Riho Terras 3,5 protsendi suuruse toetusega. Jüri Luike valiks europarlamenti 1,9 protsenti kõigist vastajatest.

Eesti 200 kandidaatidest on küsitluse järgi populaarseim erakonna esimees Kristina Kallas 2,1 protsendi suuruse toetusega. Erakonna esinumber Lauri Hussar omab küsitluse järgi pool protsenti toetust, nagu ka Margus Tsahkna.

Roheliste kandidaatidest on populaarseim Evelin Ilves (1,1 protsenti), Elurikkuse Erakonna kandidaatidest Artur Talvik (0,7 protsenti). Üksikkandidaatidest kogub suurima toetuse Raimond Kaljulaid (6,4 protsenti). Teiste üksikkandidaatide toetus jääb juba alla ühe protsendi.

Valimiseelistused eri vastajagruppides

Huvitav vastuolu on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja EKRE valijate puhul, kui mängu tuleb valija sugu. Sotside toetus on naiste seas kaks korda suurem kui meeste seas - toetused vastavalt 30 ja 15 protsenti. EKRE toetus on aga meesvalijate seas 16 ja naiste seas kaheksa protsenti. Teiste erakondade toetus on meeste ja naiste hulgas üsna võrdsel tasemel.

Vanemate vastajate (50-74 aastat) seas on populaarsed Keskerakonna europarlamendi kandidaadid. Nooremd vastajad (25-34 aastat) eelistavad pigem sotsiaaldemokraate. 35-49-aastaste seas on suurem toetus Reformierakonnal.

Kui aluseks võtta valijate rahvus, on Keskerakond jätkuvalt populaarseim venekeelsete valijate seas, ehkki partei toetus on võrreldes riigikogu valimiste eelse ajaga oluliselt kukkunud. Vene valijatest valiks Keskerakonna kandidaati europarlamenti 55 protsenti. Eestlastest vastajatest aga vaid 11 protsenti.

Eestlastest vastajate seas on selgelt ees Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond vastavalt 26 ja 23 protsendiga. EKRE kandidaati valiks europarlamenti 13 protsenti eestlastest vastajatest.

Küll aga on EKRE europarlamendi kandidaadid esimene valik alg- ja põhiharidusega vastajate seas (toetus 22 protsenti). Kõrgema haridusega valijate suurim toetus kuulub sotsidele ja Reformierakonnale, keskharidusega vastajate oma aga Keskerakonnale ja sotsidele.

Regiooniti on Keskerakonna kandidaadid populaarseimad Ida-Virumaal (45 protsenti) ja Tallinnas (25 protsenti), seevastu mujal Põhja-Eestis (Harjumaal ja Lääne-Virumaal) on nende toetus vaid kümme protsenti. Seal on üsna võrdse toetusega esikohal sotsid ja Reformierakond.

Selgelt on Sotsiaaldemokraatlik Erakond esikohal ka Lõuna- ja Kesk-Eestis. Kesk-Eestis on teisel kohal EKRE. Lääne-Eestis on sotsid üsna võrdse toetusega Reformierakonna ja EKRE-ga.

Võimalik valimisaktiivsus EP valimistel

Aprillis lubas 35 protsenti valijatest kindlasti europarlamendi valimistel osaleda, 33 protsenti arvas, et osaleb tõenäoliselt. Maikuus näitasid omnibuss küsitluse tulemused vähemalt sama suurt valmisolekut eurovalimistel hääletada - 39 protsenti lubas kindlasti ja 27 protsenti tõenäoliselt valima minna. Omnibuss küsitluse ja veebiküsitluse koondandmete põhjal oleks aga kindlasti valima minejaid 46 protsenti, tõenäoliselt 27 protsenti. Nii suur valimisaktiivsus ilmselt ei tule ning pigem jääb see omnibuss küsitluse kindlate valijate numbri juurde.

Turu-uuringute AS viis ERR-i tellimusel omnibuss küsitluse läbi vahemikus 2. kuni 15. mai ehk uuring algas sisuliselt kuu enne ja lõppes 11 päeva enne valimispäeva (26. mai). Veebiküsitlus toimus 9.-14. maini. Kindlasti võivad valimisdebatid ja muud päevakajalised poliitilised sündmused (näiteks siseminister Mart Helme umbusaldamine) toetusnumbreid veel oluliselt muuta. Omnibuss küsitlusele vastas 1010 inimest, veebiküsitlusele aga 1027 inimest.

Praegu on Euroopa Parlamendis 751 kohta ning Eestist valitakse sinna esialgu kuus saadikut. Kui Ühendkuningriik Euroopa Liidust lahkub, vähendatakse europarlamendi koosseisu 705 kohani ning mandaatide ümberjaotamisega saab Eesti ühe koha juurde.

Esmaspäeval kell 11 algavas ERR.ee otsesaates kommenteerivad värskeid uuringutulemusi sotsioloog Juhan Kivirähk ning ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.