Artur Talvik: kui elurikas on Eesti demokraatia? ({{commentsTotal}})

Artur Talvik
Artur Talvik Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Suur valimismaraton hakkab läbi saama. See on kõigile osalejatele raske olnud, aga ehk kõige raskem neile, kes tulid välja uute poliitiliste jõududena ja on teinud kahte valimiskampaaniat ilma riikliku rahalise toetuseta, kirjutab Euroopa Parlamendi valimiste eel Elurikkuse Erakonna kandidaat Artur Talvik.

Raha suuruse osatähtsus kampaaniates ei ole kellelegi üllatuseks. Vana hea pesupulbriefekt toimib ka poliitreklaamis. Mida rohkem mingit kaubamärki ajudesse taotakse, seda tõenäolisemalt seda ka ostetakse. Nii ka poliitikas. Poliitkampaaniate kahtlaste rahastamistega ollakse hädas nii sees- kui väljaspool Eestit, millest värskeim näide on Austrias toimunu.

Ansipist saab protestihäälte koguja

Hullemaks teeb olukorra see, et suure rahaga levitatakse primitiivseid ja sisutuid sõnumeid. Nii pani Reformierakond taas käima oma vastanduva hirmutusstrateegia. Alguses prooviti vana head Keskerakonnaga hirmutamist. Kui see ei toiminud, siis mindi üle EKREga hirmutamise peale.

Loomulikult toitis see mõlemaid osapooli ja kuna seda tehti suure raha jõul, siis kõik päriselt olulised teemad jäid selle madina varju.

Eriti naljakas on vaadata-kuulata Andrus Ansipit, kes esitleb ennast ja oma erakonda ohvrina, kutsudes enda poolt valima protesti eesmärgil. Lapsikumat ja sisutühjemat kampaaniat ühelt vanalt erakonnalt ei ole võimalik oodata.

Selle primitiivse vastandamisega tapeti riigikogu valimistel keskkonnateema täielikult. Seda ajal, mil sajad maailma teadlased hoiatavad juba üsna otsekoheselt peagi saabuvast keskkonnakatastroofist. Justkui enamus poliitikuid pole Eestis täheldanud aina intensiivsemat metsaraiet, põldude mürgitamist või rekordiliseks paisuvat kaevandusuuringute numbrit.

Siin ilmnebki karm asjaolu - Eesti poliitiline eliit on tihedalt seotud majanduseliidiga. Ja jälle tuleb mängu kampaaniaraha.

Kuidas on võimalik seista keskkonna eest, kui partei rahastajate hulgas on ettevõtjad, kes unistavad veelgi intensiivsemast metsade raiest, veelgi jõulisemast põldude kurnamisest või kelle näpud kihelevad Rail Balticu ehitamisest kasu saama.

Raiume nii, et laastud lendavad

Väga reljeefselt on näha suhtumine keskkonda uue valitsuse esimestest väljaütlemistest. Nii teatas uus keskkonnaminister Rene Kokk, et metsi peaks veel rohkem raiuma, teda toetas ühel debatil keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar, teatades, et peame oma metsa noorendama (loe: rohkem raiuma).

Rail Balticu loodussõbralikumast rajamisest ei räägi keegi neist. Vastupidi. EKRE, suur RB vastane, on selle ehitamise juba heaks kiitnud.

Kõige tipuks sõimab Isamaa noorpoliitik Riho Terras tuulegeneraatoreid "kuradi ventilaatoriteks" ja taastuvenergia eest seisjaid keskkonnapopulistideks. Vaevalt see pilt ka riigikogu praegusest koosseisust lähtuva teistsuguse valitsuse korral parem oleks olnud.

Rohepesust saab uus norm

Europarlamendi väitlustes on keskkonnateema rohkem esil, aga ka sel puhul on kerge tajuda väitlejate tühje sõnu.

Kõik see meenutab rohepesu. Retoorikas kasutatakse keskkonnateemasid nende sisu mõistmata või tehes seda lihtsalt nö enda parteile soodsama kuvandi püüdmise eesmärgil. Selle tulemuseks on rohelollid otsused.

Parim näide on värskelt ka Eestis kasutusele võetud biokütus. Ilusa eesmärgiga tegevus, mis on kahjuks hoopis ökoloogilist jalajälge suurendav. Biokütuse ohvriks on langenud vihmametsad ja seal elutsevad liigid.

Väitlused ainult valitutele

Sisutühjadele must-valgetele kampaaniatele on hagu alla pannud ka ajakirjandus ja mõned väitlusi korraldavad ühiskondlikud organisatsioonid. Kui riigikogu valimistel ei lasknud peamiselt poliitikutest koosnev ERR-i nõukogu lühemate valimisnimekirjadega erakondi teledebattidele, siis järgisid seda meetodit ka suuremad väljaanded.

Euroopa Parlamendi valimiskampaania ajal on ERR selle vea parandanud, aga erameedia jätkab vanas vaimus. Nii ei ole Elurikkuse Erakonna esindajat kutsutud Postimehe rubriiki "Teel Euroopasse" ega Delfi "Tööintervjuule".

Näiteid on veel mitmeid. Eriti küünilisena mõjus kutse mittesaamine Avatud Eesti Fondi poolt organiseeritud debatile. Pärast paari meeldetuletust teatati, et pole ruumi. Kuidas saab olla Eesti avatud ja kõigile kui kõiki poliitilisi vaateid ei kutsuta väitlema?

Aastate pikkune poliitilise eliidi käes hoitud tõemonopol marginaliseeris teistsuguse arvamuse. Julgemad arvajad tembeldati kiirelt Kremli käsilasteks või kasulikeks idiootideks. Tõenäoliselt mõni neist oligi kasulik idioot, aga selline suhtumine vähendas mitmekesisust ühiskonnas.

Ja nüüd on tulemus käes! Poliitiline eliit on üllatunud, et teistsugune arvamus pääses Eestis võimule. Kes tegi? Ise tegi, kui tsiteerida klassikat. Tõemonopoli ja toiduahelate kaotamine on tekitanud agoonia.

Mida teha must-valge ummiktee kaotamiseks?

Esmalt muudame valimissüsteemi. Esimese asjana võiksime Soome eeskujul kaotada valimiskünnise. Valija hirmutamine hääle kaotsiminekuga on üks levinumaid võimu säilitamise trikke. Soomes selline künnis puudub, mistõttu on ka erinevad poliitilised vaated paremini esindatud. Kuna ühiskond oli seal igasuguste poliitjõududega harjunud, siis ei juhtunud neil ka midagi hullu Põlissoomlaste valitsusse sattumisest.

Loomulikult peaks ka riigikogu valimistel europarlamendi valimistega sarnaselt loobuma üldnimekirjadest. See looks parema eelduse kõrgelt haritud ja ühiskonnas hinnatud inimeste pääsemiseks parlamenti.

Vähemalt kuu aja jooksul enne valimisi ei tohiks avaldada poliitilisi edetabeleid (reitinguid). Kuigi maailmas on viimasel ajal mitmeid näiteid arvamusuuringute totaalsest läbipõrumisest, manipuleeritakse nendega siiski valija otsuseid, sest kes ei tahaks võitjate poole kuuluda.

Ka Euroopa Liidu poliitika vaevleb samade sümptomite käes kui Eesti oma. Või on see vastupidi.

Oma kodanikest kaugenenud poliitiline eliit tegeleb vigade parandamise asemel enese õigustamisega. See lühinägelikkus annab äärmustele hea kasvupinna. Väljapääsu pakuvad uued nn postideoloogilised poliitilised liikumised, mille hulka kuulub ka Elurikkuse Erakond.

Need on mitteäärmuslikud, ajale jalgu jäänud vasak-parem skaalat eiravad, osalus-ja otsedemokraatiat rakendavad, keskkonda esiplaanile seadvad, korruptsiooni ja etableerunud võimuladvikuga võitlevad, kaasaegseid juhtimismeetodeid ja digilahendusi kasutavad poliitilised liikumised. Just nemad pakuvad värskendust Euroopa Liidu juhtimisse.

Täna, 22. mail on rahvusvaheline loodusliku elurikkuse päev. Sel puhul on hea soovida ka Eesti ja Euroopa poliitikale elurikkamaid lahendusi.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: