Jaak Madison: rahvuskonservatiivid kui uus tegus jõud Euroopas ({{commentsTotal}})

Jaak Madison
Jaak Madison Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Euroopa rahvuskonservatiividel on võime teha riikideüleselt efektiivselt ja kiirelt koostööd, mis põhineb headel ja tugevatel otsekontaktidel, kirjutab Euroopa Parlamendi valimiste eel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaat Jaak Madison.

Teada tuntud tõde on, et inimene kardab alateadlikult muutusi. Seetõttu on täiesti normaalne, et esmane reaktsioon muutusele on eitus. Kõike, mis takistab väljakujunenud mugavustsoonis tiksumist, tajutakse läbivalt halvana. See hirmutab, tekitab teadmatust tuleviku ees ja sunnib käituma kummaliselt.

Veelgi kummalisem on aga nö liberaalse maailmavaatega poliitikute hirm muutuste ees. Seda tingib hirm kaotada oma senine positsioon, mis paneb neid manipuleerima avalikkusega, hirmutama ja valeväiteid levitama. Selline tegevus kahjuks aga polariseerib ja destabiliseerib ühiskonda.

Ma ei hakka neid valesid siin lahkama ja ümber lükkama, sest juba Winston Churchill ütles: "vale on juba poolel teel ümber maailma, sellal kui tõde alles pükse jalga ajab".

Küll aga tahan ma arutleda selle üle, kuidas Eesti huvisid Euroopa Liidus paremini kaitsta. Esmalt uutest võimalustest.

Selleks, et Eesti saaks senisest edukam olla peame me pidevalt arenema ja muutuma ning kohanema vastavalt maailmas toimuvale. Sest kõigil riikidel on huvid ja tegutsevad seetõttu pideva konkurentsi tingimustes.

Euroopa Liit on suur majandusruum, mille üks olulisemaid eesmärke on tagada erinevaid majandusvabadusi. Selleks, et riikide liit täidaks oma algset eesmärki ja saaks efektiivselt tegutseda üldise ja ühise kasu nimel, kus meie ja teiste väikeriikide huvid oleks parimal võimalikul viisil kaitstud, tuleb senisele koostööle lisada uusi ja värskeid mõtteid ning senisest erinevaid vaateid.

Kramplik klammerdumine vanasse tuttavasse ja harjumuspärasesse ning seetõttu lihtsalt raiuda, et "me peame hoidma senist joont, sest nii on kogu aeg tehtud ja sellepärast on see ka õige", enam ei päde. Selleks on maailm, sh Euroopa liiga palju muutunud.

Kui me tahame, et Eesti areneks, peame me pidevalt otsima uusi võimalusi oma eesmärkide saavutamiseks. Heaperemehelik suhtumine oma riiki ja riikide liitu tähendabki, et kunagi sõnastatud eesmärgi saavutamiseks on vaja olude muutudes kaasajastada ja kohandada viise, kuidas eesmärgini jõuda.

Olukorras, kus senised poliitilised jõud Euroopa Parlamendis ei ole enam võimelised meie kõigi ühise eesmärgi nimel toimima, on viimane aeg, et need, kes tahavad midagi ära teha, ühendaksid oma jõud. Nii ühendab ka EKRE jõud teiste Euroopa riikide rahvuskonservatiividega ja selle tulemusel tekib Euroopa Parlamendis tõenäoliselt üks suurimaid fraktsioone.

See uus fraktsioon hakkab seisma Euroopa eest, kus liikmesriikidele jääb alles nende otsustusõigus, samal ajal kaitstes meie ühist välispiiri massiimmigratsiooni eest ning ohjeldades terrorismi ning islami levikut.

Suurima erinevusena toongi siinkohal esile, et senised Eestist valitud eurosaadikud on kuulunud fraktsioonidesse, mis seisavad võimu koondumise eest Brüsselisse. EKRE esindajad aga valituks saamise korral liituvad Euroopa uue jõuga, mis seisab väikeriikide suveräänsuse säilimise eest.

Teise olulise erinevusena saan siinkohal rõhutada meie võimet teha edukalt koostööd ka nende jõududega, kellega meil on erimeelsusi maailmavaate või väärtushinnangute osas. Sealhulgas julgeolekuvaldkonnas - põhimõtteliselt taanduvad kõik teravad ja tundlikud teemad lõpuks julgeolekuküsimuseks.

Tulenevalt meie süngest lähiajaloost mõistame me Venemaa tegelikku olemust ja suudame seda teadmist viia ka meie partneritele lõuna- ja lääne Euroopas ilma vastandumiseta, samal ajal näidates tema hiilivat mõju.

Kolmandaks aga toon välja Euroopa rahvuskonservatiivide võime teha riikideüleselt efektiivselt ja kiirelt koostööd. See põhineb headel ja tugevatel otsekontaktidel, mis on vajalik eeldus edu saavutamisel.

Kokkuvõtteks. EKRE seisab rahvuslike huvide säilimise eest Euroopas, omades kõiki vajalikke eeldusi edu saavutamiseks.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: