Urmas Paet: Euroopa riikide koostöö jätkumine on Eestile eluliselt oluline ({{commentsTotal}})

Urmas Paet
Urmas Paet Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Viimased aastad on Euroopa Liidule olnud küllalt keerulised. Korraga on kerkinud mitu suurt probleemi, millele pole kiireid ja üheseid lahendusi. Ometi tuleb nendega järjekindlalt tegeleda, et need mured edasi paisudes Euroopa koostööd ohustama ei hakkaks, kirjutab Euroopa Parlamendi valimiste eel Reformierakonna kandidaat Urmas Paet.

Kõigepealt julgeolekumured. Praeguseks on kujunenud olukord, kus kõigis Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides ütleb avalik arvamus, et ka EL peab panustama julgeolekusse ja kaitsesse.

Seni on seda nähtud ennekõike NATO ülesandena. Muutunud olukorras soovivad inimesed aga ka euroliidult panust turvalisuse suurendamisse, nii et kõik võimalikud ressursid, kogemused ja oskused oleksid kaasatud.

Põhjused, miks kodanikud nii arvavad, on regiooniti erinevad, kuid tulemus on sama. Nii peavad Kesk- ja Ida-Euroopa inimesed ennekõike silmas Venemaa agressiivset käitumist, Lääne-Euroopa elanikud terrorismi ning Lõuna-Euroopa nii terrorismi kui lõunanaabruse konflikte ja sellest tingitud põgenikesurvet.

Seetõttu on Euroopa Liit lõpuks otsustanud luua Euroopa Kaitseliidu, et alustada kaitsekoostööd ELi liikmesriikide vahel. EL-i järgmine eelarvekava näeb ette julgeolekukulude kolmekordistamist.

Loomulikult on oluline koostöö NATOga ja dubleerimise vältimine, kuid arvesse tuleb võtta ka seda, et kõik ELi liikmesriigid ei ole NATO liikmed. Ka nende oskused ja võimalused tuleb maksimaalselt kaasata, meile lähematest riikidest on need näiteks Soome ja Rootsi.

Vaja on tihedat koostööd

Samuti on julgeolekus valdkondi, mis ei ole enam klassikaliselt sõjalised, vaid on tsiviileluga tihedalt läbi põimunud. Nende riskidega tegelemisel peab EL-il olema selge roll. Need on näiteks hübriidohtudega tegelemine, küberjulgeolek või ka avaliku arvamuse mõjutamine valeuudiste abil.

Terrorismivastane võitluski vajab tihedat koostööd ja infovahetust. Enamiku Euroopa linnades läbi viidud terrorirünnakutest on teinud EL-i riikide endi kodanikud, mitte gastrolöörid kuskilt mujalt. Seega tuleb senisest palju tõsisemalt tegelda radikaliseerumise põhjuste ja nende vältimisega Euroopa enda ühiskondades.

Kiiresti kasvav oht on küberrünnakud. Nüüdseks on selge, et edukas küberrünnak võib maksta ka elusid. On see siis näiteks küberrünnak tuumaelektrijaama või lennujuhtimiskeskuse või haiglasüsteemide vastu. Kõigis tulevikukonfliktides on oma osa küberrünnetel ning selleks peab Euroopa olema oluliselt paremini valmis.

Euroopa ja USA liitlassuhet tuleb hoida

Oluline teema on jätkuvalt Brexit, sest siiani pole selget ettekujutust, milline saab olema ELi ja Suurbritannia suhe pärast seda, kui Suurbritannia EL-ist lahkub. Kas ja millisel kujul hakkab ta osalema Euroopa ühisturul, millised saavad olema teiste ELi riikide kodanike õigused Suurbritannias ja vastupidi.

See selgusetus häirib euroliidu tegevust ka muudes valdkondades ning seetõttu on väga vajalik, et kokkulepe peagi sünniks. EL-i eelarve kontekstis tähendab Suurbritannia lahkumine aga 12 miljardi euro suurust aastast auku.

Olukorra teeb Euroopale keerulisemaks ka ettearvamatu suhete seis USAga. Pärast Trumpi asumist presidendikohale on USA loobunud vabakaubanduslepingu kõnelustest EL-iga ja taandunud kliima soojenemise vastase võitluse eesliinilt. Nüüd on USA ähvardamas Euroopat koguni kaubandussõjaga.

See kõik ei ole mõistlik areng, sest nii Euroopale kui ka USA-le on põhilised konkurendid maailmas hoopis teistsuguseid väärtusi järgivad Hiina ja Venemaa, aga mitte USA ja Euroopa teineteisele. Seega tuleb jätkuvalt pingutada selle nimel, et Euroopa ja USA liitlassuhet hoida ja arendada.

Majanduse tervis

Tähtis on ka majanduse tervis. Viimasel ajal läheb Euroopa majandusel taas päris hästi, kuigi mõnes riigis kummitab tööpuudus, mis tekitab pessimismi ja negatiivseid hoiakuid ka suhtumises Euroopa Liitu. Noorte tööpuudus on väga suur Itaalia ja Hispaania piirkondades ning kohati mujalgi. Seetõttu on ka uue EL-i eelarvekava üks eelisvaldkondi noored ja noortele suunatud võimalused.

Tõsine mure on keeruline suhete seis pikaajalise partneri ja naabri Türgiga, kel on oluline roll Süüriast lähtuvate põgenikega tegelemisel. Samuti ei paista mingitki Venemaa soovi suhteid läänemaailmaga parandada. Keerulised on lood energiajulgeoleku tagamisega, kus sõnad ja teod näiteks Nord Stream 2 asjus lahku lähevad ning Euroopa energiasõltuvus Vene gaasist suureneb.

Seoses kliimamuutustega ning temperatuuri tõusu ja jää sulamisega Arktikas võib ette näha ka pingete kasvu selles piirkonnas, kus tekib juurdepääs uutele maavararikastele aladele ning laevateedele. Ja Arktikas põrkuvad otseselt Euroopa, Venemaa, USA ja Kanada huvid, aga ka Hiina on järjest aktiivsem.

Seega tõsiseid muresid ja katsumusi Euroopal jätkub. Samal ajal ei tohi unustada, et alles on kõik see oluline, mida EL on saavutanud. Alates Euroopa ühisturust, inimeste, kaupade ja teenuste vabast liikumisest, ühisest rahast, vaesemate riikide toetamisest ja paljust muust. Kuni tõsiasjani, et Euroopa Liidu liikmesriigid omavahel ei sõdi.

Need, kes Eestis millegipärast ikka veel arvavad, et Eestil võiks paremini minna väljaspool Euroopa Liitu, võiksid vaadata, milline on näiteks Moldova, Ukraina või mõne muu meiega samal ajal taasiseseisvunud riigi olukord.

Muidugi loodan, et ka neil hakkab lõpuks hästi minema, kuid Eesti puhul ei näe ma ühtki majanduslikku, poliitilist ega julgeolekulist argumenti, et seada Eesti liikmelisuse põhjendatust Euroopa Liidus kahtluse alla.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis toimuvad 26. mail. 

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: