ETV viimane "Valimisstuudio" keris tuure üles saate lõpusekunditeni välja ({{commentsTotal}})

Eesti Televisiooni viimases "Valimisstuudios" Euroopa Parlamendi valimiste eel väitlesid kolmapäeval kaheksa erakonna esinumbrid. Teemadeks olid suhted Venemaaga ning majandus- ja keskkonnapoliitika, mis kerisid tuure üles saate lõpusekunditeni välja.

Stuudiosse olid kutsutud Yana Toom (Keskerakond), Andrus Ansip (Reformierakond), Riho Terras (Isamaa), Marina Kaljurand (SDE), Mart Helme (EKRE), Lauri Hussar (Eesti 200), Evelin Ilves (Rohelised) ja Artur Talvik (Elurikkuse erakond).

Venemaa poliitika

Reedel võtsid EL-i välisministrid vastu deklratsiooni, mis sisuliselt rehabiliteerib Venemaa käitumise Ukrainas.

Kõik nõustusid, et Eesti peab Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees (ENPA) kisa tõstma, et deklaratsioon ei sillutaks teed Venemaa sanktsioonide kaotamisele.

Marina Kaljurand lisas, et Eesti peab sellesse organisatsiooni siiski edasi kuuluma, sest see on ainus nii laiapõhjaliselt Euroopa riike ühendav organisatsioon.

Andrus Ansip aga täpsustas, et Euroopa Liit ja ENPA pole siiski täpselt ühesugused institutsioonid, millega aga Mart Helme ei nõustunud ja leidis, et tekkida võib pretsedent, kus Venamaale antakse Krimmi annekteerimine andeks ning lastakse jätkata majanduskoostööd Euroopaga vanaviisi.

Lauri Hussari hinnangul on Venemaa hääleõiguse tagasisaamine märk sellest, et Euroopa üritab Venemaaga mingi pragmaatilise koostöö taastada, ent Eesti peab sellele vastu astuma.

Evelin Ilves tuletas meelde, et EL-is on kõigil riikidel mingites valdkondades oma huvid, mida nad kiivalt kaitsevad, nii et lobitöö käib mitmel tasandil ja Venemaa oskab neid Euroopa riikide huve enda jaoks ära kasutada.

Artur Talvik tõdes, et Euroopa ja Venemaa suhted on silmakirjalikud, kuivõrd Eesti on tegelikult üks enam Venemaale kehtestatud sanktsioonide käes kannatanud riike, samal ajal kui Saksamaa avab Venemaal Mercedese tehast ja rajab Nord Stream 2 gaasitoru.

Yana Toom tuletas Talvikule meelde, et gaasitoru rajab Saksamaa selleks, et saavutada Euroopa kliimaeesmärke ehk soovist asendada fossiilsed kütused gaasiga, mida neil endal piisavalt ei ole.

Lauri Hussar pidas murettekitavaks poliitiliselt motiveeritud raha suurt voolu Venemaalt Euroopasse. Nii on seda küsinud ja saanud paljud Euroopa parempopulistlikud parteid. Ka Saksamaa koostöö Vene gaasijuhtmega on üks näide sellest trendist.

Marina Kaljurand toonitas, et pinged Euroopa riikide vahel on Moskva teadlik tegevus ja suund olnud. Ka Marine Le Peni visiit Eestisse teenis tema hinnangul seda eesmärki.

"Olen nõus, et Venemaa raha ei ole hea asi," ütles Toom, lisades, et sama võib öelda ka näiteks Hiina raha kohta, ent Marine Le Peni väljaütlemisi peab hindama sõnavabaduse mõõdupuuga, mida Euroopa kalliks peab.

Mart Helme aga leidis, et kuivõrd Venemaa saab Ukrainas pidada sõda rahaga, mille Saksamaa Nord Stream 2 on suunanud, siis tema hinnangul on liidukantsler Angela Merkel sellega suurem Venemaa sõber kui Marine Le Pen.

Euroopa ühtsus

Samuti nõustusid kõik saatekülalised, et Euroopa ühtsus on välispoliitilistes küsimustes oluline, mistõttu peab säilima põhimõte, et kõik riigid peavad otsusele jõudma konsensuslikult, sest ainult nii saab tagada selle, et väiksemate riikide huvidest ei sõidetaks üle.

Mart Helme aga leidis, et see konsensus kipub aeg-ajalt siiski ka pealepressituna tulema.

"Konsensus on tore, seda on kogu aeg taga aetud Eurooa Liidus, aga see on sageli välja pressitud. Nii mõnigi riik pigistab nina kinni: hea küll, ma saan sellega kuidagi elada. See on selline poolvägistamise konsensus, aga kui see kaob, siis oleme paari suure riigi huvide meelevallas, nii et selle poole peab püüdlema nii või teisiti," ütles Helme ja Andrus Ansip lisas, et kõlab küll ulmeliselt, aga saabunud on esimene kord, mil ta peab Mart Helme seisukohaga nõustuma, et sageli on konsensusel väljapressimise maik man, ent alternatiivi konsensuslikele otsustele ei näe ka tema.

Paljude meelest oli eredaimaks näiteks vajalikust Euroopa ühtsusest see, kui raskustesse sattunud Kreekale rahaliselt appi tõtati ning nüüd tehtaks sama ka Itaalia puhul, kui vaja. Helme tõi aga esile, et Itaalia majandus on Kreeka pisikesest majandusest 6-7 korda suurem, mistõttu ei oleks selle päästmine nipsust võimalik, ilma et kogu Euroopa sellest ka ise majanduslikult põlvili ei oleks.

Populism

Saatekülalised enamasti nõustusid, et populistide tegevus lõhestab teadlikult Euroopa ühtsust, nagu annab sellele kinnitust ka tabatud paremäärmuslaste võrgustik, kes teadlikult sotsiaalmeedias trollimise, vihakõne ja valeuudiste levitamisega tegeles. Samas aga räägitakse populistidest oluliselt rohkem, kui neil poliitilist mõjujõudu on ehk tõenäoliselt nad valitsema ei pääse, ehkki nad on häälekad ja nende tegevus häirib paljusid.

Riho Terrase hinnangul on populismi võidukäigu taga asjaolu, et kaks klassikalist poliitilist suunda - konservatiivid ja liberaalid - on hakanud mitmetes seisukohtades teineteisele lähenema või kattuma, mis aga on jätnud mitmetes küsimustes suured katmata augud ja just seda populistid ära kasutavadki.

Artur Talviku hinnangul näitavad populistid, et vanad, hierarhilised parteid on oma aja ära elanud, pakkudes valitsemiseks uut mudelit.

Lauri Hussar aga tänas Mart Helmet, et too lõpetas EKRE trollivabriku töö, mis pommitas ajakirjanikke kümnete agressiivsete e-kirjadega. Helme eitas trollivabriku pidamist.

Mart Helme tunnistas, et EKRE esikolmik (ehk ka ta ise) tegelikult europarlamenti ei lähe, kui nad valituks peaksid osutuma, küll aga sillutavad nad tuntud nimedena hääli kogudes sedasi teed nimekirja järgimstele, kes siis päriselt europarlamenti on valmis minema.

Andrus Ansip leidis, et kõik valimised on osalt ka protestivalimised, käesolevad europarlmandi valimised aga kindlasti, kuivõrd inimesed annavad seal tagasisidet moodustatud valitsuskoalitsioonile.

Bürokraatia

Mitmed poliitikud nimetasid liigset ülereguleeritust Euroopa Liidu põhiprobleemina. Andrus Ansip ja Yana Toom kui süsteemis töötanud inimesed aga ei nõustunud sellega. Ansip rõhutas, et just tänu Euroopa bürokraatiale vabanes liit mobiilside rändlustasudest ja geoblokeeringust, mis võimaldab teises riigis näiteks mõnd teleseriaali vaadata.

Bürokraatia on samasugune sõimusõna nagu populism – see on see, millest inimene aru ei saa. Tegelikult on see väga vajalik asi, väga selge, kui sinna süveneda," kaitses ka Toom. Tema hinnangul tuleks Euroopat kaitsta, andes riikidele rohkem Euroopat ehk mõnes küsimuses on vaja enam föderaalsust, et eeskätt majanduses Euroopa riikide huvid paremini kaitstud oleksid ja selleks on bürokraatia vältimatu.

Lauri Hussari arvates võiks Euroopa Liit õppida Eesti digiarengu eduloo kogemusest, ent Mart Helme pelgas, et kui Euroopa Liidu riigid panevad seljad kokku, et teha digihüpe, siis Eesti jääb oma senise tehnoloogilise eesrindlusega teistest hoopis maha.

Kliimapoliitika

Mart Helme järjekordselt ei nõustunud, et kliimamuutused võiksid inimtekkelised olla, vaatamata sellele, et enamik teadlasi nii väidab, ja leidis, et see võib olla paramatus, et nii saared kui Eesti jäävad vee alla, vaatamata sellele, et Euroopa üritab oma CO2 saastet vähendada.

Selle peale teatas Yana Toom: "On mõned inimesed nagu härra Helme või härra Trump, kes arvavad, et maa on lame, no mis sa teed nendega!", lisades, et Saksamaa gaasijuhtmeäri Venemaaga ongi tingitud soovist tagada puhtam Euroopa, et sulgeda oma söekaevandused, mille peale vastas omakorda Helme, et Yana Toomi nali oli lame.

Marina Kaljurand soovitas Eestil juba aegsasti hakata teiste riikide pealt õppima, kuidas oma majandust ja tööjõudu ümber korraldada olukorras, kus suur hulk kaevureid on põlevkivielektri tootmise vähenedes töötuks jäämas.

Toom lisas, et Ida-Virumaa kaevurid ei saa aru, et Eesti päästab põlevkivielektrit vähendades maailma, sest meil on Venemaaga kahepeale ühised põlevkivivarud, ent Venemaa selle pealt saastetasu ei maksa ja nüüd ostame hoopis Soome hindadega Venemaa muidu odavat põlevkivielektrit sisse.

Nii Artur Talvik kui Mart Helme nõustusid, et uue põlvkonna tuumaelektrijaam oleks kõige loodussäästlikum energialahendus Eestile. Helme lisas, et päikesepaneelidega ei ole võimalik tööstusi üleval pidada.

Evelin Ilves tõi esile, et lapsed on tänaval meile kliimakatastroofi saabumist meelde tuletamas ja nõudes, et tänased täiskasvanud kujundaksid oma kliimapoliitika ümber, sest see on nende tulevik siin planeedil, mida praeguste otsustega mõjutatakse ning kliimakatastroof jõuab kätte juba nende eluajal.

Kui Evelin Ilves rääkis saastunud Eesti loodusest, siis Andrus Ansip ütles, et Eesti loodus, mh õhk on läinud aastatega hoopis puhtamaks, aga Emajõest kui kunagisest solgijõest on saanud puhas veekogu, samal ajal on ka Euroopa majandus kasvanud, seega käivad need korrelatsioonis. Puhtam õhk aga tagab teadlaste väitel nii pikema eluea kui ka väiksema nurisünnituste arvu.

Saatekülalised nõustusid, et 2050. aastaks ennustatav kliimapagulusmigratsioon kõrbeks muutuvast Aafrikast on probleem.

"Tuleks aafrika jaoks tekitada Marshalli plaan – probleemiga tuleb tegelda selle südames," ütles Riho Terras.

Terras ütles, et selleks tuleb esmalt Euroopa Liidu piirid kinni saada ja siis probleemiga kohapeal tegelema hakata. Teised nõustusid temaga.

Ansip tõi aga esile, et migrandivood on jäänud viis korda väiksemaks kui mõned aastad tagasi ja pani pahaks Aafrikast saabuvate kliimapagulastega hirmutamist. "Mis kümne aastaga muutub, on ilm, kliimamuutused võtavad aega aastasadu."

"Mulle meeldib Ansipi optimism, aga ma seda ei jaga," ütles Toom, lisades, et Euroopa Liit maksame meeletu raha Türgi presidedile Erdoganile, et ta hoiaks piirid kinni ja majutaks pagulased seal ära, kuid selleks peame kogu aeg pingutama, et see nii oleks.

"See raha ei lähe mitte Erdoganile, vaid Süüria sõjapõgenikele," vastas Ansip.

Artur Talviku arvates aga tuleks esmalt lahendada Itaalia maffia küsimus, kes pagulasi Euroopasse aitab ja see vähendab ka migrantidelainet.

Saadet juhtisid Mirko Ojakivi ja Andres Kuusk.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: