"Ma ei usu, et kultuuritöötajate miinimumpalk samas tempos tõuseb. Siin on kaks põhjust. Esiteks, eelarve tingimused on muutunud. Viimasel aastatel on kulutatud rohkem kui eelarve baas lubas ja nüüd tuleb see ära klattida. Läbi huumoriprisma võib öelda, et pingutame selle nimel, et järgmine valitsus saaks alustada korras eelarvega."

Teiseks tõi minister välja, et isegi kui palgafondi tõus tuleb, siis tahab ta anda organisatsioonide juhtide otsustada, kuidas see töötajate vahel jaguneb.

"Seni on kasvanud ainult miinimumid, nüüd võiks võtta laiemalt. Samas pole ma väga optimistlik, et palgahüpe tuleb. Praeguse rahandusseisu juures ei saa seda teha."

Lukase sõnul on praegu plaanitud kärped tegevuskuludelt, kuid kas see tähendab kärpeid majanduskuludelt või palgafondidelt, ta öelda ei osanud.

"Praegu on tehtud struktuursed kärped suurte ridade pealt. Mina arvan, et kui jääme mõneprotsendiliste numbrite juurde, siis palku see miinus ei peaks puudutama. Reaalsed ja detailsed otsused sünnivad aga augustis ja septembris."

Telekompleksi maha ei tõmmatud

Lukase sõnul on kultuurivaldkonnast valitsuse investeeringute kavas esmasel joonel kaks objekti - rahvusraamatukogu renoveerimine ja ERR-i telekompleksi ehitus. Neid valitsus Lukase kinnitusel investeeringute kavast maha ei tõmmanud, kuid suure tõenäosusega lükkub ehitustegevus edasi.

"Ma ei tea neid konkreetseid kuupäevi. Rahvusraamatukogu ja ERR-i telekompleks on mõlemad kulukad ja mahukad objektid. Ülehomme hommikul enne valitsuse istungit on meil veel lisaarutelu, mida teha, kui ehitusraha ja investeeringuraha nii palju pole. Usun, et mõlema hoone projekteerimisega saab edasi minna. Tõenäoliselt nii kiiresti ehitus ei saa alata, aga see ei tähenda, et mõlemad objektid oleksid saanud valitsuselt negatiivse otsuse. Debatid, mis tempoga edasi minna, jätkuvad."

Miks kärbitakse kasvu ajal?

Küsimusele, miks on üldse vaja jõuliselt kärpida ajal, kui majandus kasvab, vastas Lukas, et selle põhjuseks on teoreetiline rahandusmudel, mis nõuab kokkuhoiumeetmeid ka majanduskasvu ajal.

"Kui läheb üldiselt hästi, siis tuleb millegipärast püksirihma pingutada. See peaks hoidma pikas plaanis ära riske ja kukkumisi. See on selline rahandusteoreetiline jutt. Praktikutele on see pigem mure. Ma arvan, et vaekauss langeb lõppkokkuvõttes selles vaidluses eesti rahva kasuks," oli Lukas siiski optimistlik.

Lukas lisas, et riigieelarve strateegia (RES) on paljuski rahandusteoreetiline kokkulepe ning praktilisem asi on igaks aastaks tehtav riigieelarve.

"Järgmise aasta eelarvet teeme augustis ja septembris ehk praegu ei saa kellelegi raha kätte anda ega ka ära võtta. Strateegiad ja eelarved on natuke erinevad asjad."

Nelja aastaga kärpida 1,2 miljardit

Lukas tunnistas, et kui paari nädala eest hakati RES-i kokku leppima, sai selgeks, et vaja on suuri kokkuhoiumeetmeid.

"Eestlased on eelarve tasakaalu usku - seda nõutakse väga. Ja selle tõttu on Eestis kokku lepitud, et rahandus on esmane asi. Ja tõesti oli meile suur üllatus paar nädala eest, et seis on selline, et 1,2 miljardit tuleb nelja aasta peale kokku hoida."

Lukase sõnul on Eestis paar valdkonda, nagu riigikaitse ja teadus, mis kärbetest pääsevad, sest on kokku lepitud, et need on seotud SKT-ga. Ja isegi kui protsent ei kasva, siis SKT enda kasv kergitab neile valdkondadele antavat rahanumbrit.

Teadus saab 143 miljonit juurde

Rääkides aga teadlaste pahameelest, kes lootsid teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKT-st, vastas Lukas, et see on kindlasti osapooltele frustreeriv.

"Kindlasti on selle kokkuleppe täitmine veenev, kui sellega alustatakse kohe. Selle edasilükkamine on kõigile osapooltele frustreeriv. Aga peamine on rahanduslik tasakaal ja me püüame seda saavutada. Aga praktiliselt mõtleva inimesena saan ma aru, et kokkuhoid ajal, kui on vaja elada ja investeerida, on elu arengut takistav."

Samas leidis Lukas, et 143 lisamiljonit teadusele järgneva nelja aasta jooksul on siiski rahasumma, millega saab midagi täiendavalt teha.

"Teadus ja arendustegevus saab lisaraha, isegi kui protsent SKT-sse ei kasva. See summa on nelja aasta peale 143 miljonit ehk iga aastaga plaanib valitsus lisaraha. 143 miljonit on siiski raha, millega saab praegusega võrreldes täiendavalt midagi ära teha."