Postimehe andmetel peavad järgmisel aastal ministeeriumid kärpima 3,2 protsenti ning 2021. aastal veel rohkem – 4,4 protsenti. 2022. aastal ja 2023. aastal jääb nõutud kärbe väiksemaks, vastavalt 1,7 ja 1,8 protsenti.

See puudutab nii investeeringuid, erinevaid toetusi, tegevuskulusid kui ka tööjõukulusid.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu ütles ERR-ile, et 2020. aasta riigieelarve kulutuste maht on 2019. aasta riigieelarvest ligikaudu kolmesaja miljoni euro võrra suurem. Küll aga leppis valitsus kokku ministeeriumide valitsemisalade tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoius.

Tegevuskulude ja tegevustoetuste kokkuhoidu on riigi eelarvestrateegiaga ette nähtud 2020. aastal 84 miljonit eurot, 2021. aastal 112 miljonit eurot, 2022. aastal 45 miljonit eurot ja 2023. aastal 45 miljonit eurot.

"Kõik need arvud on antud varasemalt kavandatud eelarve baasiga," märkis pressiesindaja.

Heinapuu lisas, et kokkuhoiu täpne jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel selgub praeguse plaani järgi sügisel riigieelarvearutelude käigus.

"Lõplikke otsuseid enne rahandusministeeriumi suvist majandusprognoosi ja sügisest eelarvearutelu ei langetata, kuid võimalused tuleb üle vaadata. Kõik ministeeriumid vaatavad oma võimalused üle ja leiavad kokkuhoiukohad ise," sõnas Heinapuu.

Järgnevatel aastatel vaatab valitsus detailsemalt üle riigieelarve kulud, et leida täiendavaid kokkuhoiukohti.