Kirsipuu: eelarvepositsiooni halvenemine tekkis eelmise aasta teises pooles ({{commentsTotal}})

Eesti maksusüsteem on rahvusvahelises võrdluses lihtne.
Eesti maksusüsteem on rahvusvahelises võrdluses lihtne. Autor/allikas: rahandusministeerium

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Sven Kirsipuu ütles valitsuse eelarvestrateegiat selgitades, et eelarvepositsiooni halvenemine tekkis eelkõige eelmise aasta teises pooles.

Kirsipuu kinnitas ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et majandusolukorrast halvema maksulaekumise peamiseks põhjuseks oli aktsiiside alalaekumine.

Tänase uudiste valguses, kus ministrid on öelnud, et on tarvis hakata Eesti majandust jahutama, siis küsimus, et miks seda on hetkel vaja teha?

Eesti majanduse jahutamine võib-olla ei ole päris täpne sõnastus. Et iseenesest on tõsi see, et eelarvepositsiooni tuleb parandada järgnevatel aastatel.
Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt, mis siis aprilli alguses avaldati, ei vasta kehtiv olukord eelarveseadusele. Ehk siis see struktuurne puudujääk, mis eelmisel aastal tekkis, tuleb järgmistel aastatel korrigeerida, et liikuda tasakaalu suunas. tasakaalu suunas liikumine tähendab seda, et eelarvet tuleb kasvatada aeglasemalt kui on majanduskasv. Ja eelarve kontekstis või eelarvestrateegia kontekstis ühest küljest tehti tõepoolest kärpeotsuseid, et tasakaalule lähemale jõuda, ja samal ajal me teame, et tehti ka kulusid suurendavaid otsuseid ja tulusid vähendavaid otsuseid. See pensionäridele täiendava maksuvaba tulu kehtestamine, aga ka näiteks erinevate valdkondade investeeringuprojektide suurendamine.

Kas seda infot varem ei olnud?

Nagu ma ütlesin, siis see info oli olemas rahandusministeeriumi kevadprognoosi avaldamisest aprilli alguses. Siis me kommunikeerisime nii avalikkusele kui ka valitsusele vajadust eelarvepositsiooni parandada ja nüüd loogilise jätkuna riigieelarvestrateegias siis seda ka tehti.

Aga sellele eelnevas majandusprognoosis ei olnud ette näha, et see prognoos tuleb nüüd nii suure erinevusega, et on vaja kohe kärpima hakata?

See on tõsi, et eelmise aasta eelarvepositsioon tuli oodatust kehvem. Ja viimane prognoos näitas, et sellest nö iseeneslikult välja ei ole võimalik tulla. Selleks tuleb siis kulusid kärpida või tulusid suurendada ning seda infot meil tõepoolest kolmveerand aasta tagasi ei olnud sellisel kujul. Et seepärast tehaksegi mitu prognoosi ka aasta jooksul, et olla kursis viimaste arengutega. Ja eelarvepositsiooni halvenemine eelkõige tekkiski eelmise aasta teisel poolaastal.

Ja mille arvelt see tekkis?

Põhjuseid on mitmeid. Ühest küljest teatud kululiigid ületasid planeeritud taset. Näiteks investeeringud, erinevad sotsiaaltoetused, pensionikulud olid suuremad ootustest, vanemahüvitise väljamaksed... Aga teisest küljest võib öelda ka seda, et maksulaekumiste tase ei vastanud majandustsüklile. Ehk siis maksulaekumised oleksid pidanud olema suuremad, kuna majanduskasv oli oodatust kiirem. Ja ei olnud nad (maksulaekumised - Toim.) oodatust suuremad selle tõttu, et kuigi tööjõumakse laekus üle - sotsiaalmaksu, tulumaksu üle ootuste - siis nö tagasi tõmbas maksulaekumisi aktsiiside alalaekumine. Nii et kuigi maksulaekumised kokku olid planeeritud mahus, siis arvestades majanduskonjunktuuri, oleks need pidanud olema veel paremad. Ja seda siis see struktuurne miinus ka väljendab.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: