"Esiteks on maakonnalehtede seis viimastel aastatel halvenenud juba selle läbi, et kohalikud omavalitsused on jõuliselt arendanud oma väljaandeid, pakkudes neid tasuta ja müües neisse reklaami," ütles Kook. "See on viinud maakonnalehtedelt lugejaid ja reklaamiraha."

Teiseks tõi Kook välja, et kui nüüd kojukanne kallineb, siis tabab see maakonnalehti eriti valusalt, kuna nende lugejatest elavad enamik maapiirkondades, kus kojukannet teostab just Eesti Post.

"Suurtel üle-riigilistel lehtedel on natuke lihtsam, sest neil on palju lugejaid suurtes linnades, kus näiteks Tallinnas teeb kojukannet Express Post," sõnas Kook.

Ta lisas, et riigi vaatest on oluline sõnastada, millisena nähakse riigiettevõtte Eesti Post rolli - kas see on riigile dividendiallikas või nähakse ettevõttel ka laiemat sotsiaalset rolli.

"Riik annab Eesti Postile kojukande toetuseks küll ühe käega 1,8 miljonit, kuid võtab teise käega dividendidena välja 1,6 miljonit. Seda raha saab kasutada ükskõik milleks, näiteks oma poliitiliste lubaduste katteks.  Samas on sidetöötajate ametiühingud ise välja toonud, et kui riik võtaks vähem dividende välja, siis saaks tõsta postitöötajate palku, mis omakorda tähendanuks väiksemat hinnatõusu kojukandele," rääkis Kook.

Ajakirjanik Merilin Pärli ütles, et see ei tule kasuks, kui infokanalite hulk järjest kahaneb. "Loomulikult on ajalehti vaja nagu inimestel on vaja muid teenuseid. Hinnatõus viib nõiaringi, see paneb inimesi loobuma lehetellimustest," lausus Pärli.

Pärli märkis, et Eesti Posti kohustus on tagada universaalne postiteenus ja neil tuleb kohaneda, kuna teenused muutuvad. "Aga riik peab arvestama, et sellele tulebki peale maksta."