May jääb tooride uue juhi selgumiseni peaministri kohusetäitjaks, kuid tagasiastumine tähendab, et ta loovutab kontrolli Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise protsessi suunamise üle. 

EL-i liidrid andsid 10. aprilli erakorralisel tippkohtumisel Suurbritanniale 31. oktoobrini Brexiti osas paindliku ajapikenduse pärast seda, kui Briti parlament oli EL-iga sõlmitud lahutusleppe kolm korda maha hääletanud ja Mayl ei jäänud leppeta Brexiti vältimiseks üle muud, kuid paluda oma EL-i kolleegidelt ajapikendust.

May astus ametisse 2016. aasta juulis pärast brittide referendumil langetatud otsust EL-ist lahkuda ning võttis oma südameasjaks Brexit teoks teha. See tal aga ei õnnestunud ning 24. mail oli ta sunnitud pisarsilmil lüüasaamist tunnistama. 

Konservatiivide järgmise liidri kohale kandideerib 11 erakonna parlamendisaadikut, nende seas värvikas eksvälisminister Boris Johnson, kuid mõnelt neist oodatakse enne esmaspäevast kandidaatide ülesseadmise tähtaega loobumisotsust. 

Seejärel valivad parteiliikmed nende hulgast välja kaks kandidaati, et tulemus saaks teatavaks enne, kui parlament suvepuhkusele läheb. Siis jääb kahele kandidaadile aega valimiskampaaniaks üle riigi ja hääletuseks parteiliikmete hulgas. Tulemused peaksid selguma enne parlamendi suvepuhkust.

Konservatiivne Partei on teatanud, et loodab uue erakonnajuhi teatavaks teha 20. juuliks. 

Järgmisel Briti peaministril on seejärel vaid paar kuud aega otsustada, kas minna edasi May valitsuse ja EL-i vahel sõlmitud lahkumisleppega või katkestada sidemed Suurbritannia tähtsaima kaubanduspartneriga ilma kokkuleppeta. 

Uus peaminister peab tõrjuma väljakutseid nii vasakult opositsiooniliselt Tööparteilt, mis tahab esile kutsuda uued valimised ja ise võimule tulla, kui ka paremalt EL-i vastaste juhtfiguuri Nigel Farage'i Brexiti Partei kujul, mis võitis mais ülekaalukalt Euroopa Parlamendi valimised ja on kutsunud Briti valitsust EL-ist leppeta lahkuma. 

Boris Johnsoni kohtukutse tühistati 

Avalikus valetamises süüdistatud endine Briti välisminister Boris Johnson ei pea astuma kohtu ette pärast seda, kui tema advokaadid blokeerisid reedel edukalt tema vastu algatatud hagi. 

Juristid argumenteerisid Londoni kohtus, et süüdistus oli "poliitiliselt motiveeritud ja pahatahtlik". 

Londoni kõrgema kohtu kohtunik Michael Supperstone tühistas reedel varasema otsuse, mille järgi pidi Johnson kohtusse ilmuma. 

Mais kohtusse laekunud hagis väidetakse, et valitseva Konservatiivse Partei mõjukas liige Johnson kuritarvitas parlamendiliikme ametiseisundit, väites, et Suurbritannia saadab igal nädalal Euroopa Liitu 350 miljonit naela (400 miljonit eurot).

Kohtuhagi algatas 29-aastane ärimees Marcus Ball, kes kogus selleks 300 000 naela.

Johnson on Konservatiivse Partei juhi kandidaat pärast Theresa May ametist lahkumist. Kokku kandideerib erakonna esimeheks 11 parlamendisaadikut.

Brexiti Partei ei võitnud Briti järelvalimistel parlamendikohta 

Euroopa Liidu vastane populistlik Briti Brexiti Partei ei suutnud neljapäeval võita endale esimest saadikukohta parlamendis, jäädes Peterborough' järelvalimistel alla suurimale opositsioonierakonnale Tööparteile, näitasid reedel valimistulemused. 

Valimised Peterborough's Ida-Inglismaal korraldati pärast seda, kui endine Tööpartei liige Fiona Onasanya tagandati petitsiooniga parlamendisaadiku kohalt. Onasanya mõisteti kohtus süüdi kiiruseületamise kohta valetamises. 

Saadikukoha võitis Tööpartei kandidaat Lisa Forbes, kogudes 31 protsenti häältest. Brexiti Partei kandidaat Mike Greene, kohalik ettevõtja jäi 29-protsendise toetusega teiseks. 

Kolmanda tulemuse tegid valitsevad konservatiivid 21 protsendi ja neljanda liberaaldemokraadid 12 protsendiga häältest. 

Tööpartei esimehe Jeremy Corbyni sõnul näitab valimistulemus, et "hoolimata Brexitiga seotud erimeelsustest ja patiseisust, kui asi puudutab otseselt inimeste elusid puudutavaid küsimusi, on Tööpartei argumentidel tõelise muutuse poolt tugev toetus üle riigi". 

Valimistulemus on Brexiti Parteile kahtlemata pettumus, sest 23. mai Euroopa Parlamendi valimistel kogus Nigel Farage'i uus erakond Peterborough's 38 protsenti häältest ja võitis valimised kogu riigis kindlalt 31,6 protsendiga häältest. 

"Meie poliitiline eliit oli täiesti šokis sellest, mis juhtus" tänavustel europarlamendi valimistel, ütles Farage nädalavahetusel Peterborough's valimisüritusel. 

"Kuid mingis mõttes on see, mis siin neljapäeval toimub, isegi suurem... võimalus avada selles suures loos uus peatükk," lisas ta. 

Brexiti Partei häältesaak on kahe suurerakonna jaoks siiski tõsine murekoht. Tööpartei sai Peterborough's 2017. aasta valimistega võrreldes 17 protsenti vähem hääli, konservatiivide valimistulemus kukkus tervelt 25 protsendi võrra. 

Analüütik John Curtice'i sõnul näitab Peterborough' valimistulemus, et Suurbritannia elab nüüd "teistsuguses poliitilises maailmas". 

"Paljud valimisringkonnad seisavad nüüd silmitsi nelja erakonna ja teised ehk viie erakonna poliitikaga," lisas Farage.