"Arvestades perspektiivsete sadama-ala liiklusvoogudega on Tallinna linnavalitsus läbi vaadanud oma eelnevad seisukohad ja leidnud, et rühmituse Merelinna Kaitseks esindajatega kokku lepitud Russalka ristmiku sõiduradade vähendamisel puudub piisav kindlus, et sadamast tulenev liiklusvoog ei suurene oluliselt võrreldes eelnevalt teadaoleva liiklusvooga," märgitakse otsuse seletuskirjas.

Projektlahendus, mis sai ehitusloa 21. aprillil 2017, näeb ette, et Russalka ristmikul Russalka ristmikul on mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva mnt ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada. Mullu Tallinna linnavalitsuse ja rühmituse Merelinna Kaitseks koostöös valminud muudetud lahendus näeb sellel lõigul ette vastavalt 3+3 ja 2+2 rada.

Linnavalitsus toetus oma otsuses Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) mehaanika ja tööstustehnika instituudilt tellitud uurimistööle, mille järgi saab vähendatud radade arvuga projektlahenduse puhul prognoosida ummikuid kõikide analüüsitud ristmike peamistel liiklussuundadel. 2017. aastal ehitusloa saanud projektlahendus tagab TTÜ teadlaste sõnul Russalka piirkonna kolme ristmiku toimimise oluliselt väiksemate ummikutega.

Teadlaste eksperthinnangu kohaselt ei täida muudetud liikluslahendus esialgset kava tänavaruumis ummikuid vähendada, vaid tekitab neid juurde.

"Tipptundidel suureneb ristmike summaarne ooteaeg kahe tipptunni jooksul vähendatud mahtudega projektlahenduse korral võrreldes ehitusloaga projektlahendusega kokku enam kui 2,2 korda," märgitakse linnavalitsuse otsuse eelnõu seletuskirjas.

"Kesklinnast eemalduval sõidusuunal kolme sõiduraja säilitamine ülekäiguraja ristlõikes hakkab mõjuma negatiivselt eelkõige kogu liiklussõlme läbilaskvust ja võib viia olukorrani, kus Pirita tee–Narva maantee ristmiku Pirita poole suunduvate sõiduradade stoppjoone ristlõikes pole kõigile radadele võimalik isegi pääseda, sest ootejärjekord on sinna pääsemise võimaluse blokeerinud.

Kuna vähendatud mahtudega projektlahendus ei taga sujuvat sõidurežiimi, suureneb peatumiste-kiirenduste arv, mis omakorda mõjutab keskkonnaseisundit negatiivselt. Summaarne tipptunni saastekoormus vähendatud mahtudega projektlahenduse korral võrreldes ehitusloaga projektlahendusega kasvab," märgitakse seletuskirjas.

"Lähtudes eeltoodust tuleb välja ehitada 21.04.2017 II etapi ehitusloa saanud sõiduradadega lahendus, kus Russalka ristmikul on mõlemas sõidusuunas neli sõidurada ning Reidi tee ja Narva mnt ristmikul linnast väljuval sõidusuunal kolm sõidurada," seisab linnavalitsuse otsuses.

Kõlvart: kokkuleppest loobumine on kahetsusväärne

Linnapea Kõlvart ütles kolmapäeval, et teelõik ehitatakse laiemaks ja selline tunnetus oli linnavalitsusel algusest peale. "Mäletame, et meil oli kokkuleppe organisatsiooniga Merelinna Kaitseks; mäletame, et selle kokkuleppe alusel loobusime esialgsest variandist (projektlahendusest - toim.), ja mul on väga kahju, et on tekkinud olukord, et linn peab kokkuleppest loobuma. See on väga kahetsusväärne. Aga ei ole õige sõlmida kokkulepet kokkuleppe pärast," ütles Kõlvart.

Linnapea sõnul saab ta aru, et nende otsusele järgneb negatiivne reaktsioon. "Seda reaktsiooni me aktsepteerime. Aga otsus on vastu võetud ja me arvame, et see otsus on õige," lausus Kõlvart.

Tallinna kommunaalameti juhataja Ain Valdmann lükkas ümber kuulduse, nagu oleks Reidi tee kahe ristmiku vahelist lõiku ehitatud kogu aeg esialgse ehk laiema tee projekti järgi. Valdmanni sõnul on Russalka ristmiku juures laiemalt asfalteeritud seetõttu, et tagada autodele ajutine läbipääs tee-ehituse ajal.

"See ei tähendanud seda, et me ehitasime vana projekti järgi. Otsuseni jõudsime ikkagi täna (kolmapäeval - toim.)," märkis ta.

Laiemalt asfalteerimine on ajutine, kuid Valdmanni sõnul vajalik ka selleks, et laulu- ja tantsupeo rongkäik Russalka juurest läbi mahuks.

Kõlvart selgitas otsust ka rohelistele ja linnaaktivistidele

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart selgitas kolmapäeva hommikul kohtumisel roheliste ja linnaaktivistidega ühendusest Merelinna Kaitseks, miks peab nendega kokkulepitud variandist loobuma.  

Kõlvarti sõnul pole Reidi tee muudatused põhimõttelised, vaid tehnilised. "Jutt ei ole Reidi tee kui terviku muutmisest, vaid projekti muutmisest kolmel lähestikku paikneval ristmikul. Kui rajame uue tee, on meie eesmärgiks algusest peale vältida pudelikaelu," märkis ta.

Kõlvart viitas TTÜ teadlaste analüüsile, mille järgi võimaldab varasem, laiemate ristmikega projekt võimaldas selgelt suuremat liikluse läbilaskvust. 

Analüüsist järeldub, et kitsam projekt võib tekitada tippkoormuse ajal 20-30-protsendise liikluse ülekoormuse ristmikel. "Ma ei näe sellises ülekoormuses midagi rohelist. Pigem on kõigi huvides, et sadamasse saabujad sealt viivitusteta minema saaks," ütles Kõlvart.

Linnapea tegi ettepaneku jätkata ühendusega Merelinna Kaitseks konsultatsioone nii Reidi tee ehituse kui üldisemalt linnaruumi arendamise osas.

Kõlvart on varem öelnud, et kui linnavalitsus taganeb ühendusega Merelinna Kaitseks sõlmitud kokkuleppest, on ta nõus vabandama.

Samuti on ta viimase paari nädala jooksul mitmel korral kinnitanud, et tema hinnangul on esialgne ehk rohkemate sõiduradadega Reidi tee mõistlikum.

Endine linnapea Taavi Aas, kes sõlmis kokkuleppe ühendusega Merelinna Kaitseks, ütles eelmisel nädalal saates "Otse uudistemajast", et kui tema oleks linnapeana jätkanud, poleks Reidi teele radasid lisatud.

Ühendus: see on petmine

Linnavalitsuse ette kogunenud meeleavaldajad nõudsid kolmapäeval linnalt Reidi tee ümberkavandamise lepingu austamist. Hommikul ühenduse Merelinna Kaitseks ja linnavalitsuse kokkusaamisel rõhutas linnavalitsus, et sisuliselt ollakse koostööks valmis, aga Reidi tee peab tulema laiem, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Teeme koostööd, aga enne ehitame selle laiema Reidi tee valmis. See on petmine, see ei ole aus ja see ei ole ka hea avalik haldus. Linnavalitsus tegelikult vastutab selle eest, et kõikkidel tallinlastel oleks hea elada, mitte ainult autojuhtidel," kommenteeris meeleavalduse kaaskorraldaja Teele Pehk.

Kuigi linnavalitsus kahetseb, et pidi taganema oma lubadusest ei ole linnapea sõnul mõtekas lepingut austada lepingu enda pärast. Linn tugineb oma otsuses Tallinna tehnikaülikooli uuringule.

Meeleavaldajate sõnul on uuringu teostamisel vastu mindud Tallinna strateegilisele eesmärgile vähendada kesklinna läbivate autode arvu.

"Ja need argumendid, mis seal taga on, ei ole pädevad sellepärast, et tehnikaülikooli uuring on kümne aasta taguse uuringu koopia ja ta lähtub valest eeldusest - ta lähtub sellest, et liiklus kasvabki 40 protsenti - ja see kokkulepe, mille me eelmise aasta veebruaris saavutasime, väga kindlalt fikseeris, et enam ei lähtuta autostumise kasvust Tallinna avaliku ruumi projektides," rääkis Pehk.