Vähi ütles ajalehele, et on suhelnud eelrafineerimistehase Sillamäele rajamise osas nii Eesti Energia, Viru Keemia Grupi kui ka Kiviõli Keemiatööstusega.

"Me ei ole teinud ühtegi siduvat kokkulepet. Kuid oleme öelnud, et kui põlevkiviõlitootjad langetavad otsuse ja soovivad seda tehast Sillamäe sadama territooriumile teha, siis me kindlasti pakume selle jaoks häid tingimusi," kinnitas ta.

Vähi lisas, et logistiliselt on eelrafineerimistehase rajamine Sillamäele mõttekas, sest suured õlitehased asuvad sealt vaid 25 kilomeetri kaugusel. Ta meenutas, et Sillamäe sadama territooriumile oli plaanis rajada ka masuudi rafineerimistehas ning selle keskkonnamõju hindamine on vastavalt seadustele juba läbi tehtud.

"Põlevkiviõli rafineerimistehase jaoks tuleb teha lisauuringuid, kuid pikk tee selles osas on juba läbi käidud," ütles Vähi.

Esialgsel hinnangul on põlevkiviõli väävlisisaldust vähendava, ligikaudu 100 töökohaga eelrafineerimistehase eeldatav maksumus suurusjärgus 600 miljonit eurot. Juuni lõpus andis selle rajamisele põhimõttelise toetuse ka praegune valitsus.

Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul ootavad põlevkiviõlitootjad valitsuselt kaasfinantseerimist või riigiabi, mille suurus võiks olla 20-33 protsenti ehk eeldatavat maksumust arvestades 120-200 miljonit eurot. Ta lisas, et väävlisisalduse viimine alla viie protsendi tagaks tulevikus konkurentsivõime kogu Eesti õlitööstusele ja tooks Eestisse täiendavalt 200 miljonit eurot eksporditulu aastas.

Ettevõte, mis hakkab seda tehast rajama, on veel asutamata, kuid projekti ette valmistavas meeskonnas tegutsevad nii Eesti Energia kui ka Viru Keemia Grupi inimesed ja tegemistega hoitakse kursis ka Kiviõli Keemiatööstust, mille õlitootmismahud on väiksemad.

Sutteri sõnul on Eestis õlitootmine viimastel aastatel kõvasti arenenud ja tänu sellele on õli tootmise omahind vähenenud tasemele, mis võimaldab katta kulud olukorras, kus naftabarrel maksab 45 dollarit. "Tänane hind on 64 dollarit. Kõik, mis selle vahele jääb, on kasum," märkis ta.

Eesti Energia juht märkis, et sellise omahinnaga püsib põlevkiviõli kütuste turul väga hästi konkurentsis. "Ega maailmas väga palju neid tootjaid ole, kes suudavad õli alla selle toota. Lähis-Ida riigid, kus õli purskab maa seest välja, suudavad. Aga Põhjameres või Brasiilia rannikul tuleb uute maardlate ettevalmistamiseks teha suuremaid kulutusi," ütles ta.